Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?
Kas müoopia tekke taga võib olla liiga pikk silmamuna? Vastsündinud lapse silmade telje ehk silma aksiaalne pikkus on umbes 16–17 millimeetrit ja see suureneb silma arenedes koos lapse kasvamisega. Silmamuna kasvab järgmise paari elukuu jooksul umbes 19 millimeetrini ja aeglustub peale kolmandat eluaastat. Lapse kasvades kasvab järk-järgult ka silmamuna pikkus, mis peaks teismeeas stabiliseeruma ja on umbes 23–24 mm.
Müoopia arenemine
Puberteedieas võib esineda sekundaarne aksiaalse pikkuse kasvu periood, kuna kehas toimuvad kasvuspurdid. See sekundaarne kasv võib kaasa tuua nägemise muutused ja selle aja jooksul võib silma telje pikkuse suurenedes muutuda ka nägemine. Välja võib areneda müoopia ehk lühinägevus.
Viimaste uuringute kohaselt mängivad müoopia ehk lühinägevuse tekkimisel rolli pärilikkus ja elukeskkond. Uuringud on näidanud, et silmade arenedes peavad silmade aksiaalne pikkus ja teravustamise komponendid säilitama tasakaalu, et tagada selge nägemine. Seda protsessi nimetatakse “emmetropiseerumiseks”. Kui see protsess ei toimu korralikult, võib silmamuna liiga pikaks venida, mille tulemuseks on müoopia ehk lühinägevus.
Kui palju aksiaalset pikkust on normaalne?
Silma normaalne aksiaalne pikkus võib inimestel erineda ja seda mõjutavad erinevad tegurid, sealhulgas geneetika, vanus ja keskkonnategurid. Täiskasvanu silmade telje pikkus on keskmiselt 24 millimeetrit. Oluline on märkida, et liigne aksiaalne pikkus, mis on sageli seotud suure lühinägevusega võib suurendada erinevate silmahaiguste ja nägemisprobleemide riski.
Müoopia progresseerumist võivad mõjutada sellised tegurid nagu geneetika, pikaajaline lähitöö ja vähene viibimine õues. Kui tunnete muret lapse nägemise, müoopia ja selle progresseerumise üle on mõistlik broneerida aeg nägemiskontrolli.
Nägemisuuringute kabinetis on kaasaegsed võimalused mõõta silmamuna pikkust, jälgida müoopia arengut ja meil on võimalus tellida prilliklaase, mis aitavad pidurdada müoopia progresseerumist.
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Silmasisese melanoomi teke
Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid.
Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.
Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?
Kõige tõhusam viis silmade kaitsmiseks on vastava kaitsevarustuse kasutamine. Oluline on, et nende vajalikkust ning korrektset kasutamist selgitatakse kõigile võimalikku ohtu kujutava spordialaga alustajatele. Kõige laialdasemalt kasutatavad kaitsevahendid on:
- polükarbonaadist kaitseprillid - kasutatakse spordialadel silmade kaitsmiseks füüsilise vigastuse eest, mis võib esineda kokkupuutel palli, reketi, litri või kurikaga.
- kiiver - paljudel kiivritel on silmi kaitsev funktsioon, näiteks vehklemises ja hokis.
- kaitseprillid - mis varieeruvad vastavalt spordialale; nendeks saavad olla spetsiaalsed mäesuusatamiseks või squashi mängimiseks mõeldud prillid.
- ujumisprillid - ujumiseks, sukeldumiseks, veesuusatamiseks ning teiseks spordialadeks, kus on otsene kokkupuude mere-, järve- või basseiniveega.
- päikeseprillid - mitmete spordialade harrastajad puutuvad kokku intensiivse päikesekiirgusega: seetõttu kasutatakse silmade kaitsmiseks päikeseprille näiteks sõudmisel, purjetamisel ning kõrgmäestikel viibimisel.
Valmistu silmavigastusteks
Silmavigastused võivad tekkida ootamatult, kuid nendeks saab valmis olla ning soetada ravikappi esmast abi pakkuvad vahendid. Seda tasub teha eriti lapsevanematel, kuna need on tarvilikud vahendid juhuks, kui mänguhoos juhtub mõni õnnetus. Esmast leevendust pakub silmaloputusvedelik, mis on abimeheks olukordades, kus silma on sattunud näiteks mustus. Kui silm on saanud löögi, on esmast valu hea leevendada külma kompressiga. Siiski tasub vigastuse tekkel konsulteerida spetsialistiga ning tõsiste vigastuste puhul pöörduda koheselt arsti vastuvõtule.
Silmade tervise eest hoolitsemiseks sportimisel
Lisaks sobivale kaitsevarustusele, tuleb sportides meeles pidada piisava koguse vee tarbimist. Seda tehes tagad, et kehas on piisavalt vedelikku silmade niisutamiseks ja kuiva silma sündroomi vältimiseks. Lisaks on oluline vältida silmade puudutamist juhul, kui oled hoidnud käes mõnd spordivahendit - nii väldid käte kaudu mustuse ja bakterite jõudmist silma ning selle tulemusena põletiku või ärrituse teket. Seega on olulisel kohal ka käte regulaarne pesemine ja vajadusel kinnaste kasutamine. Silmade head tervist aitab toetada mitmekesine toidulaud, mida rikastavad C, E ja A vitamiinid koos oomega-3 rasvhapetega.
Aitame Nägemisuuringutes hoolitseda sinu silmade hea tervise eest! Kui oled sportides vigastanud oma silmi, pöördu esimesel võimalusel silmaarsti vastuvõtule.
Selgem nägemine algab siit
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com