Keratokoonus ehk maakeeli sarvkesta „väljavenimine“ on silmahaigus, mis esineb tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 20ndates eluaastates. Salakavala silmahaiguse esinemissagedus on 1/1000 elaniku kohta, põhjustades nägemise hägustumist ning võib lõppeda lausa pimedaks jäämisega.
Keratokoonuse tekkepõhjused ei ole päris täpselt teada, kuid riskitegurite hulka kuuluvad silmade hõõrumine, allergiad ja pärilikkus. Samuti ei ole keratokoonusel otsest ravi või see võib olla äärmiselt keeruline. Kuidas keratokoonust võimalikult vara ära tunda ning mida teha, kui oled saanud diagnoosi?
Keratokoonuse tekkepõhjus
Sarvkest on läbipaistev silma eesmine osa, mis koosneb mitmetest omavahel kollageenkiududega ühendatud kihtidest. Keratokoonus tekib siis, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises: sarvkest muutub koonusekujuliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.
Keratokoonusest tingitud nägemishäire tekib ühes või mõlemas silmas üldiselt puberteedieas ning kulgeb tavaliselt progresseeruvalt 30.-40. eluaastani. Silmahaiguse diagnoosimisel kasutatakse sarvkesta topograafi, millega saab kaardistada ja mõõta kõverusraadiuseid sarvkesta erinevates osades. Keratokoonuse hilisemaid staadiume saab diagnoosida pilulambiga.
Keratokoonuse põhjused ei ole selged, kuid eelsoodumus keratokoonuse arenguks on suure tõenäosusega kaasasündinud. Mõnede uuringute kohaselt võivad allergiad ja silmade hõõrumine keratokoonuse arengut kiirendada. Siiski ei teata üheselt toimivaid ennetavaid meetmeid, millega keratokoonuse teket ära hoida.
Keratokoonuse sümptomid
Keratokoonuse salakaval olemus tuleneb sellest, et esialgu võib nägemise halvenemist seostada tavalise lühinägevusega, sest algselt viitavad sümptomid sellele. Hägune nägemine on aga vaid osa sümptomitest.
- Kõige varasemaks keratokoonuse sümptomiks on vaevu märgatav nägemise hägusus, mida ei kõrvalda ka prillide kandmine.
- Hiljem lisanduvad hägususele ka teised nägemisprobleemid nagu halod, mitmekordsed kujutised, fotofoobia, kontrastsuse langus ja kehv nägemine pimedas.
- Enamus keratokoonuse all kannatavatest inimestest on olnud või on lühinägevad ning lühinägevus on progresseerunud.
Mida kaugemale keratokoonus areneb, seda enam tekib astigmatismi, mis tekitab mitmekordset kujutist. Loe astigmatismi kohta lähemalt siit.
Keratokoonuse ravi
- Keratokoonuse esmaseks raviks on nägemise korrigeerimine prillidega. Silmahaiguse progresseeruva iseloomu tõttu ei anna haiguse hilises staadiumis prillidega korrigeerimine aga enam tulemusi. Seda seetõttu, et sarvkesta pind on muutunud selleks hetkeks väga ebaühtlaseks.
- Teiseks keratokoonuse ravi võimaluseks on korrigeerimine kõvade kontaktläätsedega.
Juhul kui sarvkest on juba välja veninud väga õhukeseks, on kõige uuemaks ravimeetodiks silma sarvkesta kollageeni vitamiinne sildamine riboflaviiniga.
Regulaarne külaskäik optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises ning ka keratokoonuse olemasolu. Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415