Lapsed ja ekraanid on tänapäeval lahutamatud kaaslased. Peale täiskasvanute veedavad ka paljud pere pisemad suure osa oma päevast hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni või mõne muu digiseadme ekraani vaadates ning ekraaniaeg võib venida üsna pikaks.
Uuringute järgi veedavad alla 8-aastased lapsed erinevate ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas. 8-10-aastaste laste puhul küündib ekraaniaeg kuni 6 tunnini päevas. Koolinoored veedavad aga päevas digiekraanide taga lausa kuni 9 tundi!
Liiga pikk ekraaniaeg võib lapse silmadele tekitada mitmeid muresid ebamugavustundest tõsisemate probleemideni. Millised on ekraanide vaatamisega seotud riskid ning kuidas neid ennetada?
Liiga pika ekraaniajaga seotud riskid
Lastel, kes veedavad päevas digiseadmete ekraanide ees mitmeid tunde, on oht mitmete nägemise ja tervisega seotud probleemide tekkeks.
Arvuti vaatamise sündroom
Arvuti vaatamise sündroom on silmade stressiseisund, mille põhjustab pikem ekraani taga oldud aeg ehk ekraaniaeg. Arvuti vaatamise sündroom hõlmab mitmeid sümptomeid nagu vahelduv nägemine, väsinud silmad, silmade kuivus, peavalu ja väsimus. Samuti võivad lisanduda mittevisuaalsed sümptomid nagu kaela-, selja- ja õlavalu.
Ebatervislik rüht
Arvuti või nutiseadme pikema aja jooksul kasutamisel on tavaline, et lapse õlad hakkavad kalduma sissepoole, selg ja õlad ümarduvad, pea kaldub tahapoole ning lõug liigub ette. Selline ebaloomulik (ning ebatervislik) poos tekitab seljalihastele tugeva ülepinge ja võib pikapeale areneda kaelavaluks, hiljem ka peavaluks.
Lühinägelikkus
Optometristide arvates on laste suurenenud ekraaniaeg oluliseks riskifaktoriks müoopia ehk lühinägelikkuse tekkeks ja selle progresseerumiseks. Lühinägelikkuse esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ja see suundumus langeb kokku laste arvutite ja nutiseadmete suurema kasutamisega.
Suurem kokkupuude sinise valgusega
Arvutite, tahvelarvutite, nutitelefonide ja muude digiseadmete LED-ekraanid kiirgavad sinist valgust. Rohkelt energiat sisaldav sinine valgus väsitab lapse silmi ja kurnab aju. Samuti võib kokkupuude sinise valgusega suurendada riski vanusega seotud silmahaiguste, nagu näiteks maakuli degeneratsioon, tekkeks.
Kuidas ennetada nutiseadmete liigsest kasutamisest tulenevaid silmaprobleeme?
Oleks ebamõistlik arvata, et lapsed moodsa tehnoloogia kasutamise lõpetaksid ning ekraaniaeg oleks olematu. Kuid arvutite ja nutiseadmete pikaajalisest kasutamisest tulenevate silma- ja nägemisprobleemide riski vähendamiseks võib teha mitmeid lihtsaid toiminguid.
Puhkepausid silmadele
Üks lihtsamaid võimalusi lapse silmade koormuse vähendamiseks on lasta tal järgida 20/20/20 reeglit: vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See lihtne harjutus aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata. Samuti võib 20/20/20 reegel vähendada lühinägelikkuse progresseerumise riski.
Istumisasendi muutmine
Arvutit või nutiseadmeid kasutades oleks mõistlik silm peal hoida ka lapse istumisasendil. 20/20/20 reeglit on hea järgida sirge seljaga istudes ning pead, kaela ja õlgu joondades. Pea liigutamine aeglaselt paremale ja vasakule ning üles-alla aitab vabastada pinges lihased ja vähendada väsimust. Samuti on hea mõte vähemalt korra tunnis püsti tõusta ja kogu keha sirutada.
Silmade kaitsmine sinise valguse eest
Peale liigse päikesevalguse kaitse oma lapse silmi ka liigse sinise valguse eest. Nägemisuuringute kabinetis on saadaval spetsiaalsed sinise valguse eest kaitsvad prilliklaasid. Prilliklaasid ei lase kahjulikul sinisel valgusel lapse silma jõuda ning kaitsevad nägemist ka UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.
Ekraanivaba aja kehtestamine
Lapse silmade väsimuse ning sinise valgusega kokkupuute vähendamiseks on nutikas kehtestada konkreetsed ekraaniaja piirangud. Enamikes nutitelefonides on ekraaniaja piiramise funktsioon, millega saab määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Ekraanivaba aja saab lapsega ka ise kokku leppida.
Regulaarne nägemiskontroll
Selleks, et varakult avastada silmahaigused ja nägemishäired, peavad kõik lapsed 3. eluaastal käima nägemise kontrollis. Ka edaspidi ei tohiks regulaarset nägemiskontrolli unustada! Loe lähemalt, kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415