Ootamatult on kätte jõudnud aeg, mil nii täiskasvanud kui ka lapsed veedavad enamuse oma päevast kodus töötades ja õppides. Kodukontor on saanud osaks meie igapäevast.  Rohkem kodus viibides pikeneb ka arvuti, telefoni ja teleri taga veedetav aeg, mis omakorda suurendab koormust silmadele.

Paraku tekitab kodukontor varem või hiljem mitmeid nägemisega seotud probleeme nagu silmade kipitus, kuivus, vesisus või valguskartlikkus. Eriti tähelepanelik tuleks olla laste silmanägemise suhtes, kes nägemise halvenemist ise ei taju. 

Kuidas kaitsta oma silmi arvutiga töötades ja õppides?

Üks sagedasemaid vaevusi seoses suurenenud lähitöö koormusega nii täiskasvanutel kui ka lastel on kuiva silma sündroom. Arvutiga töötades või õppides saad aga oma silmade heaolu suurendada mitmete tegevustega. Tee neid tegevusi regulaarselt ka siis, kui sinu töökohaks on kodukontor.

• Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist.
• Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht.
• Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse.
• Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist.
• Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöördu kindlasti spetsialisti poole. Meie optometrist mõõdab silmade kuivust ja pakub leevendava lahenduse. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Kuidas ära tunda, et laps ei näe hästi?

Kui täiskasvanud oskavad muutuseid oma silmanägemises üldiselt tähele panna, siis tihtipeale ei oska lapsed ise enda nägemise halvenemist hinnata. Laste silmanägemise hindamiseks soovitame vanematel tähelepanu pöörata näiteks sellele, kuidas laps telerit vaatab või raamatut loeb. 

• Kui laps kipub vaatama televiisorit liiga lähedalt ja kissitab kaugele vaadates silmi, siis võib lapsel olla mure kaugele vaatamisega.
  
• Lähedale vaatamise hindamiseks tasub jälgida õppimisel raamatute lugemist, kirjutamist või joonistamist. Kas raamat või joonistuspaber asub silmadest mõistlikul kaugusel või tahab laps ninaga praktiliselt lehte puudutada?
  
• Varases koolieas on lapse nägemise halvenemist võimalik täheldada ka õpikäitumises. Kui laps ei näe piisavalt hästi või peab teravaks nägemiseks üleliia palju silmi pingutama, võib ta hakata õppimisest viilima. Seepärast on väga oluline välja selgitada, miks laps ei soovi lugeda või õppida.

Loe lähemalt laste silmauuringutest.

Kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima?

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peab lapse silmanägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. 

• Selleks, et silmahaiguseid ja nägemishäireid varakult avastada, peaks laps esmase silmaarsti kontrolli läbima 3. eluaastaks. Parim aeg laste silmade esmaseks kontrolliks on 3,5 aasta vanuselt, sest selles vanuses on laps koostööaldis ning oskab nimetada kujundeid, mille abil saab tema nägemisteravust määrata. 
• Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, peaks järgmine silmade kontroll kindlasti toimuma enne kooliminekut ehk 6-7-aastaselt. Koolieelse nägemisuuringu läbimine optometristi juures võib ära hoida nägemisprobleemidest tingitud õpiraskused. Vajadusel suunab optometrist lapse edasi silmaarsti vastuvõtule.
• Edaspidi soovitatakse koolilapsel silmaarsti külastada kord kahe aasta jooksul. 

Toeta oma lapse silmade arengut ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Kui tihti peaks täiskasvanu nägemiskontrollis käima?

• 18-60 aasta vanused täiskasvanud peaksid oma nägemist kontrollima kord 2 aasta jooksul. Arsti juurde tuleb kindlasti minna siis, kui esineb kaebusi – silmad punetavad, kipitavad või nägemisteravus väheneb. 
• Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll. Regulaarne nägemiskontroll aitab varajaselt avastada ealisi silmahaigusi, mis võivad lõppeda pöördumatu nägemiskahjustusega nagu glaukoom ja maakuli degeneratsioon.
• 61+ vanuses eakad peaksid optometristi külastama kindlasti kord aastas.

Üldiselt kehtib silmaarsti puhul sama reegel, mis hambaarsti puhul – arsti juures tuleb käia regulaarselt kontrollis, mitte oodata seni, kui mõni häda juba käes on. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Tööindu ja head tervist kõigile, kelle töökohaks on nüüd kodukontor!

Broneeri aeg Nägemisuuringute vastuvõtule juba täna.