Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad

“Kuiva silma” sündroom tähendab kestvat niiskuse puudumist silmas, mis põhjustab kraapivat tunnet ja ebamugavust. Kuivad silmad on levinud probleem, enamus inimesi kannatab elu jooksul aeg-ajalt selle tõttu.

Pidev silmapinna kuivus vähendab silma kaitsefunktsiooni, seetõttu esineb sagedamini silmapõletikke ja nägemine võib olla häiritud. Silmade kuivust on võimalik vajaliku tehnika abil optometristide juures mõõta.

Kuiva silma sümptomid

Kuivad silmad põhjustavad ebamugavaid vaevusi. Pöördu spetsialisti poole, kui koged järgnevaid sümptomeid:

  • silmade põletuse-, sügeluse-, võõrkehatunne;
  • krooniline liivatera tunne;
  • valguskartlikkus;
  • silmade väsimine ja kuivus;
  • silmade punetus;
  • kleepuvad pisarad;
  • hägune nägemine;
  • liigne pisaratevool.

Kuiva silma sündroomi põhjused

Kuiva silma sündroomi tekkepõhjused võib jagada kaheks:

  • silma pisaratootmise mehhanismi rikke tõttu tekib liiga vähe pisaraid;
  • pisarad on kehva kvaliteediga, mistõttu pisarad aurustuvad sarvkesta pinnalt kiiresti.

Pisara puudulikkus on tingitud häiritud pisaranäärmete tööst. Sellest tulenevalt halveneb pisaravedeliku tootmine ja jaotamine. Pisaravedeliku tootmist võivad vähendada näiteks diabeet, herpes zoster, pikaaegne kontaktläätsede kandmine ning mõningad silmaoperatsioonid.

Lisaks põhjustavad silmade kuivust:

  • konditsioneeritud õhk;
  • kuumus;
  • madal niiskustase õhus;
  • pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega;
  • pikaajaline kontaktläätsede kandmine.

Kuiva silma riskitegurite hulka kuuluvad muu hulgas ealised muutused, ravimite kõrvaltoime, hormonaalsed muutused, keskkonnategurid, pikaajaline arvuti või nutiseadme ekraani jälgimine.

Kuidas leevendada silmade kuivust?

Silmade kuivust on võimalik mõõta optometristi ja silmaarsti juures.

Uuringu järel annab optometrist soovitused kuivuse leevendamiseks. Kõige lihtsam on anda silmadele puhkust. Kui silmade kuivustase ei ole väga kõrge, piisab niiskuse taastamiseks näiteks kontaktläätsede asemel prillide kandmisest või silmatilkadest.

Lähitööst ja ekraanide vaatamisest tingitud kuivuse puhul aitab silmade sagedane pilgutamine ja lühikeste pauside tegemine, võimalusel kaugusesse vaatamine ning mõneks ajaks keskkonna vahetamine.

Teatud juhtudel soovitab optometrist kasutada niisutavaid silmatilkasid ehk kunstpisaraid. Kui silmad ei suuda piisaval määral pisaraid toota, aitavad silmatilgad niiskustaseme taastada.

Kuidas kaitsta silmi arvutiga töötades?

Enamus arvutiga töötavaid inimesi teavad, mida tähendab, kui silmad on kuivad. Vähesest pilgutamisest, intensiivsest sinisest valgusest ja kontori kehvast sisekliimast põhjustatud silmade kuivus teeb ekraanidega töötamise ebamugavaks.

Arvutiga töötades väldi silmade kuivust järgmiste tegevustega:

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Järgi 20/20/20 reeglit – vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli. See aitab pisarate aurustumist vähendada;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket;
  • Liigu piisavalt.

Kuivad silmad on ebamugav vaevus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Sobiva leevenduse leidmiseks pöördu spetsialisti poole, kes mõõdab silmade kuivust ja pakub lahenduse.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule

Silmasisese melanoomi teke

Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid. 

Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.

Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?

Kõige tõhusam viis silmade kaitsmiseks on vastava kaitsevarustuse kasutamine. Oluline on, et nende vajalikkust ning korrektset kasutamist selgitatakse kõigile võimalikku ohtu kujutava spordialaga alustajatele. Kõige laialdasemalt kasutatavad kaitsevahendid on:

  • polükarbonaadist kaitseprillid - kasutatakse spordialadel silmade kaitsmiseks füüsilise vigastuse eest, mis võib esineda kokkupuutel palli, reketi, litri või kurikaga.
  • kiiver - paljudel kiivritel on silmi kaitsev funktsioon, näiteks vehklemises ja hokis.
  • kaitseprillid - mis varieeruvad vastavalt spordialale; nendeks saavad olla spetsiaalsed mäesuusatamiseks või squashi mängimiseks mõeldud prillid.
  • ujumisprillid - ujumiseks, sukeldumiseks, veesuusatamiseks ning teiseks spordialadeks, kus on otsene kokkupuude mere-, järve- või basseiniveega.
  • päikeseprillid - mitmete spordialade harrastajad puutuvad kokku intensiivse päikesekiirgusega: seetõttu kasutatakse silmade kaitsmiseks päikeseprille näiteks sõudmisel, purjetamisel ning kõrgmäestikel viibimisel.

Valmistu silmavigastusteks

Silmavigastused võivad tekkida ootamatult, kuid nendeks saab valmis olla ning soetada ravikappi esmast abi pakkuvad vahendid. Seda tasub teha eriti lapsevanematel, kuna need on tarvilikud vahendid juhuks, kui mänguhoos juhtub mõni õnnetus. Esmast leevendust pakub silmaloputusvedelik, mis on abimeheks olukordades, kus silma on sattunud näiteks mustus. Kui silm on saanud löögi, on esmast valu hea leevendada külma kompressiga. Siiski tasub vigastuse tekkel konsulteerida spetsialistiga ning tõsiste vigastuste puhul pöörduda koheselt arsti vastuvõtule.

Silmade tervise eest hoolitsemiseks sportimisel

Lisaks sobivale kaitsevarustusele, tuleb sportides meeles pidada piisava koguse vee tarbimist. Seda tehes tagad, et kehas on piisavalt vedelikku silmade niisutamiseks ja kuiva silma sündroomi vältimiseks. Lisaks on oluline vältida silmade puudutamist juhul, kui oled hoidnud käes mõnd spordivahendit - nii väldid käte kaudu mustuse ja bakterite jõudmist silma ning selle tulemusena põletiku või ärrituse teket. Seega on olulisel kohal ka käte regulaarne pesemine ja vajadusel kinnaste kasutamine. Silmade head tervist aitab toetada  mitmekesine toidulaud, mida rikastavad C, E ja A vitamiinid koos oomega-3 rasvhapetega. 

Aitame Nägemisuuringutes hoolitseda sinu silmade hea tervise eest! Kui oled sportides vigastanud oma silmi, pöördu esimesel võimalusel silmaarsti vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;