Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kontaktläätsed ei ole enam ainult täiskasvanute nägemise korrigeerimise vahend – üha enam lapsi ja noorukeid on huvitatud nende kasutamisest. Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Millised on eelised, aga milliste riskidega peaks arvestama?

Teeme sellest põhjaliku ülevaate.

Kontaktläätsed ja lapsed

Kontaktläätsede kandmine on muutunud laste ja noorukite seas aina populaarsemaks. Uuringute kohaselt kannavad alla 17-aastastest lastest neid lausa 15%. Nende populaarsus kasvab lapse vanuse kasvades ning leiavad mõningatel juhtudel kasutust ka müoopia pidurdamisel

Silmaarstide ja optometristide soovituse kohaselt saab kontaktläätsede kasutamist kaaluda alates 10.-12. eluaastast. Soovitame kasutada ühepäevaseid kontaktläätsi, sest neid on kõige lihtsam kasutada ning ei vaja regulaarselt puhastamist. Vanusest olulisem on aga lapse küpsus, kohusetunne ning veendumus, et ta saab läätsedega kaasnevate kohustustega edukalt hakkama. Vastasel juhul võib nendega kaasneda ebamugavustunne silmades ning suurenenud tõenäosus ärrituse või põletiku tekkeks. Seega peaks laps suutma hoolitseda iseseisvalt enda hügieeni ning koduste ülesannete eest.

Kontaktläätsed ja nende võimalused lastele

Kontaktläätsi on olemas erinevat tüüpi, mis võivad sobida ka lastele – sobivaim lahendus leitakse koostöös optometristiga.

  • Pehmed kontaktläätsed: kõige levinumad ning saadaval ühepäevase, kahenädalase või ühekuuse variandina (viimaste puhul tuleb meeles pidada nende hoolikat ja regulaarset puhastust);
  • Toorilised läätsed: mõeldud astigmatismi ehk sarvkesta ebakorrapärase kuju korral. Pöörduvad silmas õigesse asendisse ja annavad selge nägemise;
  • Orto-K läätsed: öösiti kantavad spetsiaalsed kontaktläätsed, mis ajutiselt muudavad sarvkesta kuju ja võimaldavad päevasel ajal selget nägemist ilma prillide või kontaktläätsedeta.
  • Skleeraläätsed: suuremad jäigad kontaktläätsed, mis katavad kogu sarvkesta ja ulatuvad osaliselt ka silma valgele osale ehk skleerale. Need sobivad hästi inimestele, kellel on sarvkesta haigused, kuiv silm või ebaregulaarsed sarvkesta pinnad (nt keratokoonus). Samuti pakuvad need suurepärast nägemisteravust keerukamate nägemisprobleemide korral.

Kontaktläätsede plussid ja miinused

Kontaktläätsede kasutamisel on mitmeid eeliseid. Need tagavad selge nägemise ilma prillideta ning võivad anda lapsele juurde enesekindlust ja tõstavad enesehinnangut. Aktiivsete laste jaoks on suureks plussiks kindlasti ka nende kasutamise mugavus sportides, kuna ei pea kartma, et need purunevad või lähevad kõveraks. Samuti tagab läätsede kasutamine parema vaatevälja.

Siiski on kontaktläätsede kasutamisel nii mõnigi miinus, need:

  • nõuavad hoolikat ja regulaarset puhastamist ja hügieeni
  • võivad põhjustada silmade ärritust või infektsioone
  • võivad kergesti kaduda

Meeles tuleb pidada ka regulaarset nägemiskontrolli, et veenduda silmade heas tervises.  Vale läätsede kasutamine võib kahjustada silmi – näiteks tuua kaasa keratiidi esinemise.

Lapsed peavad kontaktläätsede kandmisel järgima järgmisi reegleid:

  1. Pese käsi enne läätsede silma panemist ja ära võtmist
  2. Hoia küüned lühikesed ja puhtad
  3. Kasuta optometristi poolt soovitatud hooldusvahendeid, lähtu enda läätsede konkreetsest vajadusest
  4. Vaheta kontaktläätsed välja õigeaegselt 
  5. Vaheta konteinerit regulaarselt
  6. Käi kord aastas regulaarselt nägemiskontrollis ka siis, kui probleeme ei esine

Kokkuvõttes võivad kontaktläätsed olla suurepärane alternatiiv prillidele, pakkudes lapsele rohkem vabadust sportimisel ja igapäevastes tegemistes. Samas tuleb arvestada, et läätsed nõuavad hoolikat käsitsemist, igapäevast puhastamist ning vastutustundlikku kasutamist. Meie Nägemisuuringutes aitame hinnata, kas läätsed on sinu lapsele sobiv valik, ning leiame koos kõige mugavama ja ohutuma lahenduse, mis toetab lapse silmade tervist ja heaolu.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Video- ja arvutimängudest on saanud paljude laste igapäevaelu lahutamatu osa. Koolivaheaegadel, kui õppetöö ei võta suuremat osa päevast, veedavad lapsed ekraanide ees sageli veelgi rohkem aega. Pikenenud ekraaniaeg toob endaga kaasa aga mõju lapse silmade tervisele. Kuidas mõjutavad laste silmi arvutimängud? Selgitame lähemalt.

Arvutimängude mõju: kuivad ja sügelevad silmad

Mängimise kõige suuremaks ohuks on pikenenud ekraaniaeg. See toob omakorda kaasa vähese pilgutamise ning silmade kuivuse. Erinevad uuringud on näidanud, et pilgutamine väheneb selle tõttu lausa 66%.

Kuivad silmad annavad endast märku sügeluse või punetuse kaudu, lisaks võib tekkida tunne, justkui oleksid silmas liivaterad. See paneb last silmi sagedamini hõõruma, mis võivad kahjustada silmi ning selle ümbruses olevaid pisikesi veresooni. Kui seda teha määrdunud kätega, suureneb ka infektsiooni tekkimise tõenäosus. Pikaajaline kuivus võib tõsiselt kahjustada silma sarvkesta. 

Arvutimängude poolt põhjustatud silma- ja peavalud

Kaasahaarav mäng tähendab pidevalt liikuvat pilti. Silmad peavad seega kiiresti keskenduma ning aktiivselt liikuma – tegemist on koormava pingutusega, mis toob kaasa lisastressi. Kui seda on liiga palju, võib nägemises esineda:

  • udust või topeltnägemist
  • peavalu või migreeni
  • valgustundlikkust

Seega, kui laps kurdab silma- või peavalu, võib olla põhjus just liigses ekraaniajas. Parimaks leevenduseks on silmadele puhkuse andmine ning tubaste tegevuste asnedamine näiteks õues mängimisega.

Müoopia ehk lühinägevuse areng

Liigne veedetud aeg video- ja arvutimängudega tähendab, et laps vaatab silmalihaseid pingutades vaid lähedale. Kui silmad ei saa puhkust vaadates kaugusesse, võib areneda lühinägevus ehk müoopia. 

Müoopia esimesteks märkideks on udune nägemine kaugele vaatamisel, silmade kissitamine või televiisorile liiga lähedal istumine. Sümptomite tekkimisel on oluline pöörduda optometristi vastuvõtule, et teha esimesed sammud müoopia arengu pidurdamiseks. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete müoopiat pidurdavate klaasidega.

Aja saab broneerida mugavalt siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

 

Arvutinägemise sündroom

Pikaajalisel järjestikusel mängimisel võib lapsel tekkida arvutinägemise sündroom. Selle tunnusteks on silmade väsimus ja keskendumisraskused, aga ka peavalu ning valu ülaseljas või õlgades.

Sümptomeid põhjustavad mitmed tegurid, kuid peamiselt on selle taga ekraani kontrastsus ning pidev pimestamine. Arvutinägemise sündroomi vältimiseks:

  • palu lapsel teha iga 20 minuti tagant paus ja vaadata kaugusesse, eriti hea oleks paus teha õues mängides või jalutades
  • muuda ekraani kontrastsust 60-70% peale
  • aseta ekraan ruumis nii, et see ei peegeldaks päikesevalgust, lisaks veendu, et ruum oleks pimedal ajal valgustatud

Arvutimängude eelised

Hoolimata mitmetest ohtudest, on video- ja arvutimängudel ka mõningaid eeliseid. Kui laps mängib mõõdukalt, aitavad mängud parandada silmade reageerimiskiirust, kontrast tajumist ning tähelepanuvõimet. 

Mänge kasutatakse mõningatel juhtudel ka nägemisteraapias, näiteks siis, kui lapsel esineb nn laisk silm ehk amblüoopia.

Seega on lapsevanemana oluline jälgida lapse harjumusi ning tähele panna muutusi tema nägemises. Julgusta last mängude vahepeal õues aega veetma, kontrolli tema ekraani heledust ja asetust toas. Erinevaid kõrvalekaldeid aitab kindlaks teha aga optometrist – broneeri aeg lapse iga-aastasesse nägemisuuringusse juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisega seotud õpiraskused: müüdid ja faktid

Nägemisega seotud õpiraskused: müüdid ja faktid

Nägemisega seotud õpiraskused: müüdid ja faktid

Probleemid lapse nägemises mõjutavad tema arengut ja õpitulemusi – seega on nägemine õppimise üks kõige olulisemaid aluseid. Hea nägemine tagab, et laps näeb hästi tahvlile, suudab korrektselt lugeda ja kirjutada. Samuti võib kehv nägemine mõjutada lapse enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi, sest vahetundides ajaveetmine ja suhtlemine eeldavad head ruumitaju ja visuaalset koordineerimist.

Seetõttu on oluline pöörata lapse nägemisele tähelepanu juba varakult ning käia regulaarselt nägemiskontrollis. Õigeaegselt avastatud nägemisprobleemid on enamasti kergesti lahendatavad, kuid nende eiramine võib kaasa tuua takistusi kogu lapse arenguteel.

Kooli ja nägemisega on paraku seotud aga mitmeid müüte. Vaatame neid lähemalt ning selgitame, kas neil on tõepõhi all.

Müüt 1: Nägemismeel on võrdne ülejäänud nelja meelega

Ameerika Optomeetria Assotsiatsiooni andmetel on kuni 60% kogu ajust seotud visuaalse teabe kogumise või tõlgendamisega. See tähendab, et nägemismeel kasutab rohkem ajuressurssi kui kõik teised meeled kokku.

Tajume silmade abil kogu meid ümbritsevat maailma ning see on alus lapse arenguks. Nägemisprobleemid võivad endaga kaasa tuua õpiraskuseid – näiteks võib lapse jaoks muutuda keeruliseks lugemine, tähelepanu hajub kiiremini ning tekib tavapärasemast kiiremini väsimus. 

Müüt 2: Kui lapsel on 1.0  nägemine, ei saa tema õpiraskused olla seotud nägemisega

Nägemisteravus 1.0 viitab küll heale kaugele nägemisele, kuid ei anna täielikku ülevaadet lapse nägemisest. See ei kajasta, kuidas lapse silmad koos töötavad ega seda, kuidas ta suudab keskenduda lähitööle. Ka hea nägemisteravusega lapsel võivad esineda raskused fokuseerimisel, lugemisrea hoidmisel, sügavustaju ning silmade koostöö ja liikumisega.

Need probleemid võivad põhjustada peavalusid, topeltnägemist ja kiiret väsimist lugemisel – kõik need tegurid võivad mõjutada lapse õppeedukust.

Müüt 3: Ainult ATH mõjutab lapse keskendumist

Mitmeid nägemisprobleemide sümptomeid võib segi ajada ATH sümptomitega – lugemisel sõrmega järje pidamine, nihelemine, koolitööde vältimine, raskused loetu meelde jätmisel jne. Seega ei pruugi probleemide põhjuseks olla tähelepanuhäired ning kindlasti tasuks kontrollida täiendavalt lapse nägemist.

Müüt 4: Kooliõe poolt teostatavad nägemiskontrollid avastavad kõik lapse nägemisprobleemid

Tegelikkuses hindab kooliõde enamasti vaid lapse kaugelenägemist. Need ei hõlma silmade koostöö hindamist, teksti jälgimise oskust ega fookuse hoidmise võimet.

Põhjalik nägemiskontroll toimub optometristi juures, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja metoodikat. Sellises kontrollis hinnatakse kõiki nägemisega seotud funktsioone, mis on õppimiseks ja igapäevaeluks olulised.

Soovitatav on, et kõik koolieelsed ja kooliealised lapsed käiksid optometristi juures kontrollis vähemalt kord aastas. Aegsasti planeeritud visiit aitab tagada, et lapse silmad on sügiseks kooliteeks valmis.

Müüt 5: Huvitav raamat motiveerib last lugema

Mõnikord ei pruugi lapse vähese lugemise huvi taga olla igav raamat, vaid asjaolu, et lugemine on lapsele ebamugav. See juhtub eelkõige nendel juhtudel, kui lapsel esineb hägune või topeltnägemine, silmade väsimus või raskused ridade jälgimisel. Probleemide esinemisel on lugemist raskem nautida, kuid silmade regulaarne kontroll ja õiged prillid võivad seda muuta.

Müüt 6: Nägemisteraapia ei aita leevendada õpiraskusi

Nägemisteraapia on teaduslikult tõestatud viis, mis aitab parandada nii silmade koostööd ja liikuvust kui ka visuaalset mälu. Teraapia seisneb spetsiaalsete harjutuste tegemises – juhendi ja soovitused annab lapsele kaasa optometrist. Soovitud tulemusteni jõutakse tavaliselt 4-6 kuu jooksul. Seega võib olla see just õige lahendus sinu lapse silmade eest hoolitsemiseks.

Iga laps peaks enne kooli alustamist läbima nägemisuuringu ning käima optometristi juures regulaarselt vähemalt kord aastas. Vajadusel tasub kontrolli tulla ka muul ajal, kui ilmnevad õpiraskused või käitumismuutused.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Laste lühinägevus: kuidas pidurdab õues mängimine müoopia arengut?

Laste lühinägevus: kuidas pidurdab õues mängimine müoopia arengut?

Laste lühinägevus: kuidas pidurdab õues mängimine müoopia arengut?

Lühinägevust ehk müoopiat on maailmas diagnoositud juba enam kui kahel miljardil inimesel. Kuna see mõjutab üha suuremat hulka lapsi, on vanemate teadlikkus silmade tervise hoidmisest eriti oluline. Igapäevased harjumused, näiteks õues käimine ja ekraaniaja piiramine, võivad müoopia kujunemist märkimisväärselt pidurdada ning vähendada tõsisemate nägemisprobleemide riski täiskasvanueas.

Müoopia olemus

Müoopia ehk lühinägevus tekib siis, kui silmamuna on kas liiga pikk või sarvkesta murdumisvõime liiga suur, mistõttu valgus koondub võrkkesta ette ning kaugele vaatamine muutub uduseks. Selle kujunemises mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkonnategurid — näiteks on lühinägevuse risk suurem lapsel, kelle vanematel on samuti lühinägevus. Viimaste aastate teadusuuringud on aga üha selgemalt näidanud, et oluline mõju on ka lapse igapäevasel elukeskkonnal ja eluviisil.

 

Müoopia pidurdamine: õues veedetud aja eelised

Teadlased on kindlaks teinud, et lapse regulaarne õues viibimine võib ennetada müoopia teket ning aeglustada selle arengut. Selle taga on kolm peamist põhjust:

 

  1. Päikesevalgus ja dopamiin

Päikesevalgus aitab kehal toota dopamiini. Uuringud on näidanud, et madal dopamiinitase võrkkestas võib soodustada müoopia teke, eriti lastel. Päevavalguses viibimine suurendab dopamiini eritumist silmas ning võib ennetada ja aeglustada lühinägevust.

 

  1. Silmades oleva pinge vähendamine

Siseruumides veedavad lapsed palju aega lähedale vaadates, seda eelkõige õppides ja lugedes. Lisaks suurendab silmade stressi pikenenud ekraaniaeg. Õues viibides suunavad lapsed pilgu aga kaugusesse, mis aitab vähendada pinget ning silmi lõdvestada. Pidev lähedale vaatamine ning pikenenud ekraaniaeg on üks peamisi põhjuseid, miks müoopia on laste seas muutunud aina sagedasemaks.

  1. D-vitamiin:

Inimestel, kellel esineb müoopiat, on sageli madalam D-vitamiini tase. Esialgsed teadusuuringud viitavad, et päikesevalguse abil toodetav D-vitamiin võib mängida rolli silmade tervise hoidmisel ja müoopia arengu pidurdamisel. Samas tuleb meeles pidada, et laste tundlikke silmi tuleb kaitsta kahjuliku UV-kiirguse eest päikeseprillidega ning nahka päikesekreemiga. Oluline on ka piisav veejoomine, eriti aktiivsete tegevuste korral.

Lapsevanema roll müoopia pidurdamisel

Lapsevanematel on oluline roll lapse üldise tervise ja silmade heaolu toetamisel. Lisaks tasakaalustatud ja toitainerikkale toitumisele on tähtis piirata lapse ekraaniaega ning hoolitseda selle eest, et ta veedaks piisavalt aega värskes õhus. Näiteks võiks kuueaastane laps viibida iga päev õues vähemalt kaks tundi. Parim viis selleks on aktiivne liikumine, millest võib kujuneda kasulik ja pikaajaline harjumus. Lapseeas välja arenenud müoopia suurendab riski tõsisemate silmahaiguste tekkeks täiskasvanueas, näiteks glaukoom, kollatähni degeneratsioon ja võrkkesta irdumine. Seetõttu on ennetustöö varases eas eriti oluline.

Õues viibimine on vajalik ka neile lastele, kellel on müoopia juba välja arenenud. Oluline on õigeaegne sekkumine ning müoopia kontrolli all hoidmine, mida saab kõige tõhusamalt teha regulaarse nägemiskontrolli abil. Laste silmade eest hoolitsemine aitab pikendada silmade head tervist ka hilisemas eas.

Laste silmade tervise hoidmine algab kodust! Kaebuste tekkimisel broneeri aeg vastuvõtule. Kohtumiseni Nägemisuuringutes!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

Konvergents ehk silmade sissepöördumise nõrkus on lühi– ja kaugnägevuse kõrval enda esinemissageduselt kolmas nägemishäire. Konvergentsi probleemid esinevad hinnanguliselt 15% lastel, mistõttu on lastevanematel oluline pöörata tähelepanu viitavatele sümptomitele.

Mis on konvergents?

Kui vaatame kaugustes asuvat objekti, asetsevad meie silmad üksteisega paralleelselt. Mida lähemal vaadeldav objekt asub, seda rohkem liiguvad silmad fookuse säilitamiseks sissepoole. Kui seda aga ei juhtu, ei suuda silmad teha üksteisega pildi fokuseerimiseks piisavalt koostööd – see võib väljenduda nii pildi moonutuses kui topeltnägemises. Seega tekivad lastel konvergentsi probleemide tulemusel raskused lugemisel ning lähitööle keskendumisel, sõnad ja read võivad nö kokku sulada. Probleeme võib tekkida ka koordinatsiooni ja sportlike tulemustega. Lisaks võib esineda silmade pideva pingutuse tõttu peavalu ja -ringlust. Seetõttu võib seostada konvergentsi probleeme hoopis hüperaktiivsuse või tähelepanuhäiretega. Kuna konvergentsi probleeme ei pruugita kindlaks teha tavapärase nägemiskontrolli käigus, võib see jääda õigel ajal tähelepanuta.

Mis põhjustab konvergentsi probleeme?

Konvergentsi probleemide tekke taga võivad olla mitmed faktorid. Lisaks geneetilisele faktorile on kindlaks tehtud, et nägemishäiret esineb rohkem lastel, kellel on diagnoositud neuroloogilised probleemid või arenguhäired nagu autism või düsleksia. Olulist rolli mängivad ka silmalihaste tugevus ning vastupidavus ja lähitöö tegemise osakaal. See tähendab, et pideva arvuti, nutitelefoni või mõne muu digivahendi kasutamine suurendab konvergentsi probleemidega seotud sümptomite esinemist. Seega on oluline piirata laste ligipääsu nutivahenditele silmade tervise hoidmise eesmärgil. 

Täiskasvanutel soovitatakse konverentsi probleemidega seotud sümptomite leevendamiseks piirata enda ekraanide vaatamise aega ning teha arvutiga töötamisel regulaarseid pause. Soovitatav on kasutada põhimõtet, mille alusel tuleks iga 20 minuti möödumisel vaadata kaugusesse vähemalt 20 sekundit. 

 

Konvergentsi probleemide välja selgitamine ja ravi

Konvergentsi probleemidele viitavate sümptomite korral tuleb pöörduda optometristi vastuvõtule. Probleemi väljaselgitamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud, mis hõlmavad nägemisteravuse ja binokulaarse nägemise teste. Lisaks mõõdetakse ka konvergentsi lähipunkti ning jälgitakse silmade liikuvust.

Konvergentsi probleemide ravi sõltub selle tõsidusest, kuid peamiselt on kasutusel kolm viisi. Kõige sagedamini kasutatakse erinevaid silmaharjutusi ja -teraapiat. Nende eesmärgiks on tugevdada silmade koostööd ja parandada koordinatsiooni, samuti muuta patsiendi jaoks lähitöö tegemine mugavamaks. 

Silmade fookuse parandamiseks võidakse patsiendile määrata ka prismaprillid, mille klaasid on disainitud selliselt, et vähendada patsiendi vajadust pöörata enda silmi sissepoole ning seega leevendada konvergentsi poolt põhjustatud sümptomeid. 

 

Aitame sul ja sinu lapsel saada konvergentsi probleemid kontrolli alla – broneeri endale vastuvõtt optometristi juurde juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Enamasti veedavad lapsed õues oluliselt rohkem aega kui täiskasvanud. Seetõttu on oluline kaitsta lapsi liigse UV kiirguse eest. Päikesekaitsekreemide ja liigse päikese eest kaitsvate peakatete kasutamine on lastevanemate seas laialt levinud. Sama oluline on UV kiirguse eest kaitsta laste silmi laste päikeseprillidega.

Lapsel laseb silma sees olev lääts päikesekiirgust rohkem läbi kui täiskasvanu oma. Seetõttu jõuab lapse silma võrkkestale rohkem UV kiirgust. Liigne UV kiirgus kahjustab silmaläätse, võrkkesta ja maakuli piirkonda. Päikeseprillide kasutamine juba lapseeas aitab ära hoida hilisemaid silmaprobleeme nagu hallkae ehk katarakt ja AMD ehk maakuli degeneratsioon.

Laste päikeseprillid aitavad kaitsta laste silmi UV-kiirguse ja liigse sinise valguse eest, olenemata sellest, kas on päikesepaisteline, pilvine või lumine päev.

Millal kaitsta lapse silmi UV kiirguse eest?

  • Lapsed peaksid päikeseprille kandma igal ajal kui nad on väljas – eriti kui nad on otsese päikesevalguse käes;
  • Päikeseprille on soovitatav kasutada ka varjus olles. Varjus väheneb mingil määral UV- kiirguse tase aga silmad puutuvad endiselt kokku UV- kiirgusega, mis peegeldub hoonetelt, teedelt ja muudelt pindadelt;
  • Päikeseprillide kasutamine on väga oluline ka talvel kuna lumi peegeldab tagasi 80% UV- kiirgusest;
  • Vesi peegeldab tagasi umbes 20% UV- kiirgusest, seetõttu on veekogude ääres olles väga oluline kaitsta silmi kvaliteetsete päikeseprillidega.

Kvaliteetsed laste päikeseprillid leiate optika kauplustest. Optika kauplused tagavad, et päikeseprillidel on 100% UV kaitse, prillid on vastupidavad ja mõeldud spetsiaalselt lastele. Lisaks oskab professionaalne personal soovitada ja anda nõu, millised päikeseprillid sobivad lapsele kõige paremini.

Millised laste päikeseprillid valida?

  • Kõige olulisem on olla veendunud, et lapse päikeseprillid on 100% UV kaitsega, klaasi värv on lapse ja lapsevanema eelistuse küsimus;
  • Võimalusel valida polariseeritud klaasidega päikeseprillid kuna need vähendavad peegeldusi ja suurendavad kontrastsust;
  • Klaasid peaksid olema plastikust, et tagada maksimaalne turvalisus;
  • Lapse päikeseprillid peaksid olema kerged ja hästi painduvast ning vastupidavast materjalist;
  • Lubage lapsel ise valida päikeseprillid, mis talle meeldivad. Nii on tõenäolisem, et laps tahab neid kanda ja hoolib nendest rohkem.

Teadlik lapsevanem kaitseb ka oma silmi kvaliteetsete päikeseprillidega ja on sellega eeskujuks oma lapsele!

Broneeri aeg laste nägemisuuringule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;