Silmade tervis ja ujumine
Blogi | Nägemiskontroll | Optometrist

Saabunud suvised ilmad on suurepärane aeg veeta mõnusalt aega veekogude ääres. Lustimishoos tasub hea seista aga ka silmade eest – anname sulle häid nõuanded ja näpunäited, mida tasub veerõõme nautides meeles pidada.

Ujumine – mida silmas pidada?

Suvisel kuumal perioodil on väga oluline piisavas koguses vee tarbimine, et vältida vedelikupuuduse tekkimist. Nii tagad ühtlasi ka silmade parema niisutatuse ning väldid kuiva silma sündroomi teket. Veekogus ujumise kõige suurem oht on vees leiduvad bakterid ja parasiidid. Meres ujudes võib sool põhjustada silmade kipitust või sarvkesta ärritust. 

Selleks, et vältida probleemide teket, tasub meeles pidada:

  1. kasuta võimalusel ujumisprille
  2. väldi silmade avamist vee all juhul, kui sa ei kasuta ujumisprille
  3. kasuta silmi niisutavaid tilkasid
  4. ärrituse korral loputa silmi füsiloogilise lahuse või silmatilkadega
  5. kui loputamine ei aita ja kaebused püsivad, pöördu spetsialistide poole

Ujumine peale silmaoperatsiooni

Tänapäevased silmaoperatsioonid on minimaalse invasiivsusega ning taastumise aeg üsna lühike. Sellest hoolimata tuleb aga meeles pidada, et erinevatel operatsioonidel on taastumise aeg erinev. Väga oluline on järgida arsti ettekirjutusi ja soovitusi, et vältida võimalikke tüsistusi. 

Kontaktläätsed ja ujumine

Kuigi läätsedega veemõnude nautimine tundub hea plaanina, siis tuleb arvestada, et seda tehes suureneb sarvkesta infektsiooni tekkimise tõenäosus. Seda põhjustavad bakterid võivad hakata kontaktläätsel paljunema juba peale ühte ujumiskorda, kuna bakteritel ning teistel parasiitidel on lihtne läätsele kinnituda. Seega tasub kontaktläätsed ujumise ajaks silmast eemaldada ning vajadusel kasutada optilisi ujumisprille. 

Silmade tervis basseinis

Kui oled aga regulaarne ujumise harrastaja, tuleb silmas pidada basseinivees kasutatava kloori kahjulikku mõju. Nimelt võib see kahjustada silmade pisarakile kihti, mille tagajärjel muutuvad silmad punaseks ja tekib ebameeldiv tunne. Pidev kloorivee ärritus võib põhjustada kuiva silma sündroomi teket ning silmad on vastuvõtlikumad vees olevatele bakteritele. Siinjuures on taaskord oluliseks abimeheks ujumisprillid, silmade regulaarne loputamine puhta veega ning silmatilgad

Milliste kaebuste esinemisel pöörduda vastuvõtule?

Prillikandjatele on võimalik tellida optilisi ujumisprille, mis tagavad selge nägemise ka ujudes. Kui aga märkad peale ujumist püsivaid muutusi silmade tervises, tasub pöörduda spetsialisti vastuvõtule. Tee seda kindlasti siis, kui silmadel esineb:

  • punetus
  • valu
  • ebatavaline pisaravool
  • liigne valgustundlikkus
  • hägune nägemine
  • puru tunne silmades
  • ebatavalised eritised
  • paistetus/turse

 

Seisa hea enda ja oma lähedaste silmade tervise eest ka ujudes. Lisaks soovitame tungivalt kasutada veekogude ääres päikselist ilma nautides alati UV-kaitsega päikeseprille. Aitame teid hea meelega silmade tervise hoolitsemisel ning ootame vastuvõtule igal tööpäeval.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;