Kas müoopia tekke taga võib olla liiga pikk silmamuna? Vastsündinud lapse silmade telje ehk silma aksiaalne pikkus on umbes 16–17 millimeetrit ja see suureneb silma arenedes koos lapse kasvamisega. Silmamuna kasvab järgmise paari elukuu jooksul umbes 19 millimeetrini ja aeglustub peale kolmandat eluaastat. Lapse kasvades kasvab järk-järgult ka silmamuna pikkus, mis peaks teismeeas stabiliseeruma ja on umbes 23–24 mm.
Müoopia arenemine
Puberteedieas võib esineda sekundaarne aksiaalse pikkuse kasvu periood, kuna kehas toimuvad kasvuspurdid. See sekundaarne kasv võib kaasa tuua nägemise muutused ja selle aja jooksul võib silma telje pikkuse suurenedes muutuda ka nägemine. Välja võib areneda müoopia ehk lühinägevus.
Viimaste uuringute kohaselt mängivad müoopia ehk lühinägevuse tekkimisel rolli pärilikkus ja elukeskkond. Uuringud on näidanud, et silmade arenedes peavad silmade aksiaalne pikkus ja teravustamise komponendid säilitama tasakaalu, et tagada selge nägemine. Seda protsessi nimetatakse “emmetropiseerumiseks”. Kui see protsess ei toimu korralikult, võib silmamuna liiga pikaks venida, mille tulemuseks on müoopia ehk lühinägevus.
Kui palju aksiaalset pikkust on normaalne?
Silma normaalne aksiaalne pikkus võib inimestel erineda ja seda mõjutavad erinevad tegurid, sealhulgas geneetika, vanus ja keskkonnategurid. Täiskasvanu silmade telje pikkus on keskmiselt 24 millimeetrit. Oluline on märkida, et liigne aksiaalne pikkus, mis on sageli seotud suure lühinägevusega võib suurendada erinevate silmahaiguste ja nägemisprobleemide riski.
Müoopia progresseerumist võivad mõjutada sellised tegurid nagu geneetika, pikaajaline lähitöö ja vähene viibimine õues. Kui tunnete muret lapse nägemise, müoopia ja selle progresseerumise üle on mõistlik broneerida aeg nägemiskontrolli.
Nägemisuuringute kabinetis on kaasaegsed võimalused mõõta silmamuna pikkust, jälgida müoopia arengut ja meil on võimalus tellida prilliklaase, mis aitavad pidurdada müoopia progresseerumist.
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415