Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. On tõenäoline, et just siis määratakse optometristiga koostöös esimesed lugemisprillid.

Alates sellest vanusest ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhja. Regulaarne nägemiskontroll aitab ealisi silmahaigusi varajaselt avastada ning pidurdada progresseerumist.

Järgnevalt räägime lähemalt ühest levinumast ealisest silmahaigusest, milleks on hallkae ehk katarakt.

Mis on hallkae ehk katarakt?

Hallkae ehk katarakt on tänapäeval üks sagedasemaid vanemas eas esinevaid silmahaigusi. Tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus. Võib esineda ka topeltnägemist ja halosid valgusallikate ümber. Üheks muutuseks võib olla ka lugmisprilide vajaduse kadumine. Hallkae tüüpe on erinevaid ja seetõttu on ka kaebused erinevad. Reeglina muutub aga hallkae tagajärjel nägemine järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib esineda ühes või mõlemas silmas, kuid see ei levi ühest silmast teise.

Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega, muutuda võivad silma veesisaldus ja läätse suurus. Väga harva võib olla tegemist kaasasündinud hallkaega. Hallkae võib esineda ka muude haiguste korral, tekkida ravimite pikaajalisel manustamisel ja ka silmatraumade tagajärjel.

Vanusest tingitud hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne UV-kiirgus. Seega on tervislikud eluviisid ja toitumine ning kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid äärmiselt olulised.

Hallkae sümptomid ehk avaldumine

Hallkae äratundmiseks pööra rõhku järgmistele sümptomitele:

• Valutu, süvenev nägemise kadu või hägune nägemine.
  
• Probleemid valgusallikatega: silmad ei kannata päikesevalgust; tänavalaternad võivad tunduda liiga eredad ning kiirguvad; halod valgusallikate ümber.
• Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist.
  
• Värvid võivad näida tuhmimatena, kollakatena.
• Lugemisprillide vajadus kaob.
• Kahekordne nägemine.

Nägemiskao ulatus sõltub sellest, millises piirkonnas ja kui palju on silmalääts hägustunud. Kui hägusus on läätse tuumas ehk keskosas, areneb lühinägelikkus juba varases staadiumis. Nii võib seni kaugnägelik olnud inimene ühtäkki avastada, et saab lugeda ilma prillideta. Kahjuks on see tavaliselt vaid ajutine.

Kui hägusus asub silmaläätse tagumises piirkonnas, on nägemine häiritud ainult osaliselt ning inimene näeb peaaegu normaalselt. Probleeme võib tekkida eredas valguses.

Hallkaed aitavad ennetada tervislikud eluviisid ja regulaarne silmakontroll

Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Kuna hallkae on üks levinumaid silmahaigusi, siis on kaeoperatsioonid kõige väikesema tüsistuste riskiga silmaoperatsioonid.

Hallkae ja teiste silmahaiguste ennetamiseks on aga oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine. Arvukad uuringud näitavad, et hallkae tekke tekke riski võivad vähendada näiteks antioksüdandid, mida leidub palju puuviljades ja tumerohelistes juurviljades. Samuti on silmadele kasulikud oomega 3 rasvhapped, mida leidub näiteks kalas, tofus ja kreekapähklites.

Silmade tervisele aitab kaasa ka regulaarne trenn. Loe lähemalt silmade tervise hoidmise nõuannetest.

Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist! Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945.