Kuivad silmad – mida teha?
Blogi | Kuivad silmad | Optometrist | Silmatilgad

Kuivad silmad

“Kuiva silma” sündroom tähendab kestvat niiskuse puudumist silmas, mis põhjustab kraapivat tunnet ja ebamugavust. Kuivad silmad on levinud probleem, enamus inimesi kannatab elu jooksul aeg-ajalt selle tõttu.

Pidev silmapinna kuivus vähendab silma kaitsefunktsiooni, seetõttu esineb sagedamini silmapõletikke ja nägemine võib olla häiritud. Silmade kuivust on võimalik vajaliku tehnika abil optometristide juures mõõta.

Kuiva silma sümptomid

Kuivad silmad põhjustavad ebamugavaid vaevusi. Pöördu spetsialisti poole, kui koged järgnevaid sümptomeid:

  • silmade põletuse-, sügeluse-, võõrkehatunne;
  • krooniline liivatera tunne;
  • valguskartlikkus;
  • silmade väsimine ja kuivus;
  • silmade punetus;
  • kleepuvad pisarad;
  • hägune nägemine;
  • liigne pisaratevool.

Kuiva silma sündroomi põhjused

Kuiva silma sündroomi tekkepõhjused võib jagada kaheks:

  • silma pisaratootmise mehhanismi rikke tõttu tekib liiga vähe pisaraid;
  • pisarad on kehva kvaliteediga, mistõttu pisarad aurustuvad sarvkesta pinnalt kiiresti.

Pisara puudulikkus on tingitud häiritud pisaranäärmete tööst. Sellest tulenevalt halveneb pisaravedeliku tootmine ja jaotamine. Pisaravedeliku tootmist võivad vähendada näiteks diabeet, herpes zoster, pikaaegne kontaktläätsede kandmine ning mõningad silmaoperatsioonid.

Lisaks põhjustavad silmade kuivust:

  • konditsioneeritud õhk;
  • kuumus;
  • madal niiskustase õhus;
  • pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega;
  • pikaajaline kontaktläätsede kandmine.

Kuiva silma riskitegurite hulka kuuluvad muu hulgas ealised muutused, ravimite kõrvaltoime, hormonaalsed muutused, keskkonnategurid, pikaajaline arvuti või nutiseadme ekraani jälgimine.

Kuidas leevendada silmade kuivust?

Silmade kuivust on võimalik mõõta optometristi ja silmaarsti juures.

Uuringu järel annab optometrist soovitused kuivuse leevendamiseks. Kõige lihtsam on anda silmadele puhkust. Kui silmade kuivustase ei ole väga kõrge, piisab niiskuse taastamiseks näiteks kontaktläätsede asemel prillide kandmisest või silmatilkadest.

Lähitööst ja ekraanide vaatamisest tingitud kuivuse puhul aitab silmade sagedane pilgutamine ja lühikeste pauside tegemine, võimalusel kaugusesse vaatamine ning mõneks ajaks keskkonna vahetamine.

Teatud juhtudel soovitab optometrist kasutada niisutavaid silmatilkasid ehk kunstpisaraid. Kui silmad ei suuda piisaval määral pisaraid toota, aitavad silmatilgad niiskustaseme taastada.

Kuidas kaitsta silmi arvutiga töötades?

Enamus arvutiga töötavaid inimesi teavad, mida tähendab, kui silmad on kuivad. Vähesest pilgutamisest, intensiivsest sinisest valgusest ja kontori kehvast sisekliimast põhjustatud silmade kuivus teeb ekraanidega töötamise ebamugavaks.

Arvutiga töötades väldi silmade kuivust järgmiste tegevustega:

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Järgi 20/20/20 reeglit – vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli. See aitab pisarate aurustumist vähendada;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket;
  • Liigu piisavalt.

Kuivad silmad on ebamugav vaevus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Sobiva leevenduse leidmiseks pöördu spetsialisti poole, kes mõõdab silmade kuivust ja pakub lahenduse.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;