Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus on Eestis üha sagedasem nägemisprobleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sageli märgatakse seda alles siis, kui kauguses olevad detailid muutuvad uduseks või laps hakkab koolis kissitades tahvlit vaatama. Kuigi prillid parandavad nägemisteravust, ei tähenda see automaatselt, et müoopia areng oleks kontrolli all.

Selles artiklis selgitame:

  • mis on müoopia ja miks see tekib,
  • miks müoopia süvenemist ei tasu alahinnata,
  • millised on tänapäevased müoopia pidurdamise võimalused,
  • millal ja miks tulla nägemisuuringule.

Mis on müoopia ehk lühinägevus?

Müoopia tähendab, et silm fokusseerib kujutise võrkkesta ette, mitte võrkkestale. Selle põhjuseks on enamasti silmamuna liigne pikenemine või silma optilise süsteemi liiga tugev murdumisjõud. Tulemuseks on nägemine, mis on udune just kaugele vaadates ja lähedale nägemine püsib hea.
Kuid müoopia ei ole pelgalt nägemisteravuse küsimus. Eriti lastel on tegemist olukorraga, mis võib aja jooksul süveneda ja mõjutada silmade tervist ka täiskasvanueas.

Miks müoopia tekib? 

Müoopia kujunemisel on kaks peamist tegurit: pärilikkus ja keskkond.

Peamised müoopia riskitegurid:

  • lühinägevus vanematel,
  • vähene õues viibimine ja vähene loomulik päevavalgus,
  • rohke lähitöö (lugemine, õppimine, ekraanid),
  • ebapiisav vaatamiskauguste vaheldus.

Uuringud näitavad, et lastel, kes veedavad vähem aega õues, on suurem risk müoopia tekkeks ja süvenemiseks. Päevavalgus ja kaugusesse vaatamine aitavad kaasa silma normaalsele arengule.

Miks on müoopia süvenemine probleem?

Levinud eksiarvamus on, et müoopia tähendab lihtsalt tugevamaid prille. Tegelikkuses on suurem müoopia seotud kõrgema riskiga mitmete silmahaiguste tekkeks, sealhulgas:müoopilised muutused silmapõhjas.

  • võrkkesta irdumine,
  • glaukoom,
  • müoopilised muutused silmapõhjas. (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Mida suuremaks miinus kasvab, seda suurem on risk hilisemateks tüsistusteks. Seetõttu on müoopia kontrollimine oluline eelkõige laste ja noorukite puhul.

Müoopia lastel. Miks on varajane sekkumine oluline?

Lapse silm on arengujärgus ning just see teeb müoopia pidurdamise võimalikuks. Kui lühinägevus algab varakult ja süveneb kiiresti, jõuab laps täiskasvanuikka sageli juba suurema miinusega. Varajane sekkumine aitab:

  • aeglustada müoopia progresseerumist,
  • vähendada tulevast miinuse suurust,
  • hoida silmade tervist pikemas perspektiivis.

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia kontrolli all hoidmiseks ei ole üht universaalset lahendust. Sobiv meetod sõltub vanusest, müoopia suurusest, selle muutumise kiirusest ja igapäevastest harjumustest.

Müoopiat pidurdavad prilliklaasid

Spetsiaalsed prilliklaasid on loodud nii, et need korrigeerivad nägemist ja samal ajal mõjutavad võrkkestale langevat kujutist viisil, mis aitab omakorda pidurdada silmamuna pikenemist.

Müoopiat pidurdavad kontaktläätsed

Teatud pehmed kontaktläätsed ning ööläätsed (ortokeratoloogia) võivad aidata müoopia süvenemist aeglustada. Need vajavad kindlasti enne kasutamist spetsialisti konsultatsiooni ja regulaarset jälgimist.

Elustiili roll müoopia kontrolli all hoidmisel

Kuigi elustiili muutused üksi ei peata müoopiat, on neil oluline toetav mõju. Meie soovitus:

  • vähemalt 1,5–2 tundi päevas õues viibimist,
  • regulaarseid pause lähitöös,
  • teadlikku ekraaniaja piiramist lastel.

Parima tulemuse annab sageli mitme lahenduse kombineerimine.

 

Müoopia täiskasvanutel

Täiskasvanueas silma kasv küll stabiliseerub, kuid müoopia võib siiski süveneda, eriti suure ekraanikoormuse ja pideva lähitöö korral. Regulaarne nägemisuuring aitab tagada õige prilliretsepti, avastada varakult silmapõhja muutusi ning vähendada silmade väsimust ja ülekoormust.

 

Millal tulla nägemisuuringule?

Soovitatav on pöörduda nägemisuuringule, kui:

  • laps kissitab või hoiab lugemismaterjali väga lähedal,
  • müoopia süveneb kiiresti,
  • oled varasemast teadlik, et sinu prilliretsept muutub igal aastal,
  • esinevad sagedased peavalud või silmade väsimus.

Nägemisuuring annab tervikliku ülevaate silmade seisundist ja aitab planeerida sobiva lahenduse ka tulevikku silmas pidades.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Kuidas halb nägemine võib vähendada silmsidet ja tähelepanu

Kuidas halb nägemine võib vähendada silmsidet ja tähelepanu

Kuidas halb nägemine võib
vähendada silmsidet ja tähelepanu

Sõbrapäeva saabudes räägitakse palju lähedusest ja märkamisest. Kui silmad on udused või väsivad kiiresti, võib inimene hakata alateadlikult vältima olukordi, kus peab teisi kiiresti ära tundma, silmsidet hoidma või pikalt keskenduma. Väljastpoolt paistab see nagu hajameelsus või külmus, aga põhjus on sageli praktiline.

Toome välja mõned tüüpilised olukorrad ja kuidas need võivad nägemisega seotud olla.

“Ma ei näe tuttavaid ja jätan nad tervitamata”

Üks levinumaid kaebusi on see, et inimene ei tunne teisi tänaval, poes või koridoris ära enne, kui nad on väga lähedal. Tagantjärele on piinlik: “Ta kindlasti mõtles, et ma ignoreerin teda.”

Võimalikud nägemisega seotud põhjused:

  • miinusprilli vajadus
  • astigmatism
  • kehvem kontrastitundlikkus (eriti hämaras)
  • kuivus ja väsimus, mis muudavad nägemise päeva lõpuks uduseks

     

Kuidas see mõjutab meie omavahelist suhtlust? Inimene hakkab alateadlikult vältima olukordi, kus ta peab kiiresti reageerima (tervitama, lehvitama, naeratama), sest ta ei ole kindel, kas ta näeb korrektselt.

Halb nägemine ja ekraaniväsimus 

Kui tööpäev möödub suuresti ekraani taga, on üsna tüüpiline, et päeva lõpuks on silmad väsinud ja meie tähelepanu kannatab. Sellisel juhul ei ole probleem ainult töö efektiivsuses, vaid see mõjutab ka seda, kui palju me õhtul päriselt suhelda jaksame. 

Tüüpilised märgid:

  • silmade kuivus/kipitus
  • udune nägemine päeva lõpus
  • peavalu (otsmikul või oimukohtades)
  • tunne, et “ei viitsi enam inimestega rääkida”

     

Nägemiskontrolli käigus selgub, kas töö jaoks on prille vaja ja kas töökoht on ergonoomiline (ekraani kaugus ja kõrgus, valgus, istumisasend).

Silmside kaob, sest fookust on raske hoida

Silmside hoidmine tähendab, et pilk peab olema piisavalt stabiilne ja fookus mugav. Kui silmad peavad liigselt pingutama, tekib kiusatus vaadata vestluse ajal mujale. Sageli tekib see olukord siis, kui koosolekud või kohtumised toimuvad veebi vahendusel ning ekraani vaatamine on silmade väsimuse tõttu häiritud.

Võimalikud põhjused:

  • vale või aegunud prillitugevus

     

  • silmade koostöö häired (nt fookuse seadmine või silmade koostöö)
  • nägemise kõikumine (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Tulemuseks on see, et inimene näib hajameelne või “ei kuula”, kuigi tegelikult silmad teevad rohkem tööd kui peaks.

Kui tunned, et halb nägemine häirib igapäevaelu, siis millal tasub kontrolli tulla?

Nägemiskontrolli tasub kaaluda, kui sa:

  • ei tunne enam inimesi kaugemalt ära (eriti hämaras)
  • kissitad pidevalt silmi, et pilku selgemaks saada
  • silmad väsivad vestlustes või koosolekutel kiiresti
  • tunned päeva lõpuks kuivust/kipitust või nägemine on päeva lõpuks udune
  • sul on peavalu, mis tekib pikalt ekraanidega töötamisest või lugemisest

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Silinder prilliretseptil. Mida see päriselt tähendab?

Silinder prilliretseptil. Mida see päriselt tähendab?

Silinder prilliretseptil.
Mida see päriselt tähendab?

Astigmatism on sageli esinev sarvkesta või läätse kuju eripära. Seetõttu ei koondu valguskiired võrkkestal ühte kindlasse punkti. Pilt võib jääda udusemaks nii lähedale kui kaugele. Astigmatism esineb tihti koos lühinägevuse või kaugnägevusega.

Prilliretseptil märgitakse astigmatismi korrigeerimine silindriga, mille tähis on CYL. Silindri juurde kuulub ka telg. Telg näitab, mis suunas korrigeerimine toimub.

Kuidas astigmatism tunda annab?

Astigmatism võib olla väike ja inimest isegi mitte häirida. 

Levinud sümptomid on:

  • nägemine on udusem või ebatäpne
  • silmad väsivad kiiresti, eriti ekraani taga
  • tekib peavalu, eriti päeva teises pooles
  • teksti on raske pikalt jälgida
  • pimedas segavad vastutulevad tuled, näiteks autoga sõites

Tasub meeles pidada, et need sümptomid ei tähenda alati astigmatismi. Põhjuseid võib olla mitu.

Mida tähendavad retseptil SPH, CYL ja AXIS?

  • SPH näitab lühinägevuse või kaugnägevuse korrigeerimist.
  • CYL näitab astigmatismi korrigeerimist ehk silindri suurust.
  • AXIS näitab silindri suunda kraadides.

Silindri number ja telg käivad alati koos. Kui telg on vale, võib nägemine olla ebamugav ka siis, kui silindri suurus on õige.

Miks silinder ja telg on olulised?

Astigmatism ei ole ainult “pisut udune pilt”. See võib mõjutada ka seda, kui pinges silmad on. Kui silinder jääb korrigeerimata või on ebatäpne, võib inimene näha küll “enam vähem”, aga silmad omakorda väsivad kiiremini.

Täpsus on oluline ka prillide valmistamisel. Silindriga prillide puhul peab klaaside tsentreering olema korrektne ja raam peab istuma hästi.

Miks võib uute silinder prillidega tekkida alguses võõras tunne?

Uute prillidega võib pilt tunduda teistsugune. See on tavaline siis, kui:

  • silinder on esimest korda retseptis
  • silindri väärtus on muutunud
  • telg on muutunud

Mõnel inimesel tekib tunne, et sirged jooned on veidi teistsugused. Mõnel on ruumitaju alguses veidi muutunud. Enamasti harjub aju selle muutusega mõne päeva jooksul.

Kui ebamugavus ei vähene prillide pideval kandmisel kahe nädala jooksul, siis pöördu tagasi vastuvõtule. Saame retsepti, prillide tsentreeringu ja raami sobivuse üle kontrollida.

Kas astigmatism “läheb hullemaks”?

Astigmatism võib püsida aastaid üsna sarnane. See võib ka muutuda. Muutused on sageli väikesed ja aeglased. Mõnel inimesel muutub astigmatism rohkem koos vanusega, sest muutub ka silma lääts.

Oluline on käia regulaarses nägemiskontrollis. Siis saab muutuseid õigeaegselt korrigeerida ja uutele prillidele üleminek on mugavam.

Kuidas astigmatismi korrigeeritakse?

Astigmatismi saab korrigeerida prillide ja kontaktläätsedega.

  • Prillidele lisatakse astigmatismi korrigeerimiseks klaasile on silinder.
  • Kontaktläätsed korrigeerivad astigmatismi torilise läätsega. Torilisel läätsel on samuti tugevus ja telg.

Optometrist aitab alati just sulle sobiva lahenduse valida.

Millal tasub tulla kontrolli?

Tule nägemiskontrolli, kui:

  • nägemine on udune, kuigi prillid on olemas
  • silmad väsivad kiiresti
  • peavalud korduvad
  • autojuhtimine pimedas on keeruline
  • uute prillidega on raske harjuda.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kontaktläätsed: 10 kõige levinumat viga ja kuidas neid vältida

Kontaktläätsed: 10 kõige levinumat viga ja kuidas neid vältida

10 kõige levinumat kontaktläätsede kasutamisviga ja kuidas neid vältida

Kontaktläätsed on ohutud, kui neid korrektselt kasutada. Kõige sagedamini tekivad probleemid siis, kui hügieeniga ei olda enam nii hoolikas ja läätsi hakatakse kasutama “mugavuse järgi”, mitte spetsialisti poolt antud juhiste järgi.

Allpool on 10 levinumat viga, mida kontaktläätsedega tehakse, mille juurde oleme lisanud väga lihtsad sammud, kuidas neid vältida.

1) Magad kontaktläätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne tagasi silma panemist

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne kontaktläätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

On olemas nii ühepäevased läätsed kui ka läätsed, mille võid jätta silma mitmeks päevaks. Nagu varasemalt mainisime, on väga oluline, et ühepäevased läätsed ja päevase kandmisrežiimiga läätsed ei jääks silma magamise ajaks.

8) Sa ei hoolda läätsekonteinerit õigesti

Konteiner kogub kergesti mustust ja mikroobe. Pärast kasutamist vala vedelik välja, puhasta konteiner ja lase sellel õhu käes kuivada. 

9) Sa ei vaheta läätsekonteinerit piisavalt tihti

Konteinerit tuleb regulaarselt vahetada. FDA soovitab seda teha umbes iga 3 kuu tagant. Meie soovitame vahetada konteinerit iga uue hooldusvedeliku soetamisel. Uue vedelikuga tuleb kaasa uus ja puhas konteiner.

10) Sa kasutad aegunud tooteid või ostad kontaktläätsi ilma sobivuse kontrollita

Ära kasuta hooldusvedelikku kauem, kui on lubatud (pärast avamist). Ära kasuta aegunud tooteid. Kasuta ainult sulle määratud ja optometristi poolt sobivaks hinnatud läätsi.


Millal tuleb läätsed kohe silmast eemaldada ja spetsialisti poole pöörduda?

Võta läätsed kohe ära, kui tekib valu, punetus, valguskartus, nägemise halvenemine, silmast eritub vedelikku või oled haige. Neid läätsesid ei tohi enam kasutada kuna need võivad põhjustada uuesti silmapõletikku. Kui kaebused ei taandu, võta ühendust spetsialistiga juba samal päeval.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Akommodatsioonitoega prilliklaasid

Akommodatsioonitoega prilliklaasid

Akommodatsioonitoega prilliklaasid.
Kellele need mõeldud on?

Tänapäeval veedavad just nooremad inimesed suure osa päevast ekraanide ees – kooli- ja kontoritöö, telefon, arvutimängud, sotsiaalmeedia. Sageli tekib päeva lõpuks tunne, et silmad on väsinud ja pinges, kuigi nägemisteravus on justkui korras.

Sellistes olukordades võivad abiks tulla akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid, mis on mõeldud eelkõige neile, kellel esineb igapäevaselt palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist.

Mis on akommodatsioonitoega prilliklaasid? 

Akommodatsioonitoega klaas on eriline prilliklaas, mille ülemine osa on kaugele vaatamiseks, kuid alumises osas on väike lisatugevus, mis toetab silmade fokuseerimist lähedale. See lisatugevus annab silmadele õrna “toe”, et lähitöö oleks kergem ja silmalihased ei peaks kogu aeg maksimumkoormusel töötama.

Väliselt näevad akommodatsioonitoega klaasid välja nagu tavalised prillid ja nägemisteravus on sujuv üle kogu klaasi.


Kellele lähitoega klaasid sobivad?

Need on hea lahendus noortele ja noorematele täiskasvanutele, kes:

  • kasutavad palju arvutit, telefoni või teisi digiseadmeid

     

  • teevad päeva jooksul palju lähitööd (õppimine, kirjutamine)

     

  • kurdavad päeva lõpuks silmade väsimust, pinget või peavalu
  • kellel on akommodatsioniraskused

     

  • ei vaja veel klassikalisi lugemis- või progresseeruvaid prilliklaase


Kuidas akommodatsioonitoega prilliklaasid aitavad silmade pinget vähendada?

Pikaajaline lähitöö nõuab silmalihastelt pidevat tööd. Kui silmalihaste koormust on palju, tekib kergesti väsimus – silmad kipitavad, lähevad uduseks või on lihtsalt ebamugav tunne. Akommodatsioonitoega klaaside alumine tsoon aitab silmadel fokuseerida lähidistantsile väiksema pingutusega.

See tähendab, et:

  • silmad ei väsi enam päeva lõpuks nii kiiresti

     

  • fokuseerimine telefoni, arvuti ja muude lähedal asuvate objektide vahel on sujuvam

     

  • väheneda võivad ka pingest tingitud peavalud ja ebamugavustunne silmade ümbruses

Lähitoega klaasid ei tee silmi “laiskaks”, vaid aitavad vähendada liigset ülekoormust, mida tänapäevane ekraanirikas igapäevaelu silmadele tekitab.


Miks on pea ja keha asend oluline?

Lisaks silmadele mõjutab lähitöö koormus ka kaela- ja õlavöödet. Kui pilt ei ole mugaval kaugusel piisavalt terav, hakkab inimene alateadlikult otsima asendit, kus ta näeks paremini: viib pea ekraanile liiga lähedale, kallutab pead või sirutab kaela ettepoole.

Akommodatsioonitoega prilliklaasid on disainitud nii, et lähitööks vajalik lisatugevus asub klaasis selliselt, et pilk ja pea saaksid püsida loomulikus asendis. Nii ei pea inimene ekraani ees “küüru vajuma” või pead imelikult kergitama, et teksti selgelt näha. See aitab vähendada ka kaela- ja õlavöötme pingeid.

Muidugi on oluline ka ergonoomiline töökoht (õige tool, monitori kõrgus jms), kuid sobiv klaasitüüp toetab seda ja teeb hea tööasendi hoidmise lihtsamaks.


Kas akommodatsioonitoega prilliklaase saab kanda terve päeva jooksul?

Need on mõeldud pidevaks kandmiseks ja ei pea iga kord eest ära võtma, kui ekraanilt pilgu mujale tõstad. Seetõttu sobivad need hästi neile, kelle päev hõlmab nii ekraanitööd kui ka tavapärast suhtlemist ja liikumist.


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid mulle sobida?

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;