Probleemid lapse nägemises mõjutavad tema arengut ja õpitulemusi – seega on nägemine õppimise üks kõige olulisemaid aluseid. Hea nägemine tagab, et laps näeb hästi tahvlile, suudab korrektselt lugeda ja kirjutada. Samuti võib kehv nägemine mõjutada lapse enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi, sest vahetundides ajaveetmine ja suhtlemine eeldavad head ruumitaju ja visuaalset koordineerimist.

Seetõttu on oluline pöörata lapse nägemisele tähelepanu juba varakult ning käia regulaarselt nägemiskontrollis. Õigeaegselt avastatud nägemisprobleemid on enamasti kergesti lahendatavad, kuid nende eiramine võib kaasa tuua takistusi kogu lapse arenguteel.

Kooli ja nägemisega on paraku seotud aga mitmeid müüte. Vaatame neid lähemalt ning selgitame, kas neil on tõepõhi all.

Müüt 1: Nägemismeel on võrdne ülejäänud nelja meelega

Ameerika Optomeetria Assotsiatsiooni andmetel on kuni 60% kogu ajust seotud visuaalse teabe kogumise või tõlgendamisega. See tähendab, et nägemismeel kasutab rohkem ajuressurssi kui kõik teised meeled kokku.

Tajume silmade abil kogu meid ümbritsevat maailma ning see on alus lapse arenguks. Nägemisprobleemid võivad endaga kaasa tuua õpiraskuseid – näiteks võib lapse jaoks muutuda keeruliseks lugemine, tähelepanu hajub kiiremini ning tekib tavapärasemast kiiremini väsimus. 

Müüt 2: Kui lapsel on 1.0  nägemine, ei saa tema õpiraskused olla seotud nägemisega

Nägemisteravus 1.0 viitab küll heale kaugele nägemisele, kuid ei anna täielikku ülevaadet lapse nägemisest. See ei kajasta, kuidas lapse silmad koos töötavad ega seda, kuidas ta suudab keskenduda lähitööle. Ka hea nägemisteravusega lapsel võivad esineda raskused fokuseerimisel, lugemisrea hoidmisel, sügavustaju ning silmade koostöö ja liikumisega.

Need probleemid võivad põhjustada peavalusid, topeltnägemist ja kiiret väsimist lugemisel – kõik need tegurid võivad mõjutada lapse õppeedukust.

Müüt 3: Ainult ATH mõjutab lapse keskendumist

Mitmeid nägemisprobleemide sümptomeid võib segi ajada ATH sümptomitega – lugemisel sõrmega järje pidamine, nihelemine, koolitööde vältimine, raskused loetu meelde jätmisel jne. Seega ei pruugi probleemide põhjuseks olla tähelepanuhäired ning kindlasti tasuks kontrollida täiendavalt lapse nägemist.

Müüt 4: Kooliõe poolt teostatavad nägemiskontrollid avastavad kõik lapse nägemisprobleemid

Tegelikkuses hindab kooliõde enamasti vaid lapse kaugelenägemist. Need ei hõlma silmade koostöö hindamist, teksti jälgimise oskust ega fookuse hoidmise võimet.

Põhjalik nägemiskontroll toimub optometristi juures, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja metoodikat. Sellises kontrollis hinnatakse kõiki nägemisega seotud funktsioone, mis on õppimiseks ja igapäevaeluks olulised.

Soovitatav on, et kõik koolieelsed ja kooliealised lapsed käiksid optometristi juures kontrollis vähemalt kord aastas. Aegsasti planeeritud visiit aitab tagada, et lapse silmad on sügiseks kooliteeks valmis.

Müüt 5: Huvitav raamat motiveerib last lugema

Mõnikord ei pruugi lapse vähese lugemise huvi taga olla igav raamat, vaid asjaolu, et lugemine on lapsele ebamugav. See juhtub eelkõige nendel juhtudel, kui lapsel esineb hägune või topeltnägemine, silmade väsimus või raskused ridade jälgimisel. Probleemide esinemisel on lugemist raskem nautida, kuid silmade regulaarne kontroll ja õiged prillid võivad seda muuta.

Müüt 6: Nägemisteraapia ei aita leevendada õpiraskusi

Nägemisteraapia on teaduslikult tõestatud viis, mis aitab parandada nii silmade koostööd ja liikuvust kui ka visuaalset mälu. Teraapia seisneb spetsiaalsete harjutuste tegemises – juhendi ja soovitused annab lapsele kaasa optometrist. Soovitud tulemusteni jõutakse tavaliselt 4-6 kuu jooksul. Seega võib olla see just õige lahendus sinu lapse silmade eest hoolitsemiseks.

Iga laps peaks enne kooli alustamist läbima nägemisuuringu ning käima optometristi juures regulaarselt vähemalt kord aastas. Vajadusel tasub kontrolli tulla ka muul ajal, kui ilmnevad õpiraskused või käitumismuutused.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Lühinägevust ehk müoopiat on maailmas diagnoositud juba enam kui kahel miljardil inimesel. Kuna see mõjutab üha suuremat hulka lapsi, on vanemate teadlikkus silmade tervise hoidmisest eriti oluline. Igapäevased harjumused, näiteks õues käimine ja ekraaniaja piiramine, võivad müoopia kujunemist märkimisväärselt pidurdada ning vähendada tõsisemate nägemisprobleemide riski täiskasvanueas.

Müoopia olemus

Müoopia ehk lühinägevus tekib siis, kui silmamuna on kas liiga pikk või sarvkesta murdumisvõime liiga suur, mistõttu valgus koondub võrkkesta ette ning kaugele vaatamine muutub uduseks. Selle kujunemises mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkonnategurid — näiteks on lühinägevuse risk suurem lapsel, kelle vanematel on samuti lühinägevus. Viimaste aastate teadusuuringud on aga üha selgemalt näidanud, et oluline mõju on ka lapse igapäevasel elukeskkonnal ja eluviisil.

Müoopia pidurdamine: õues veedetud aja eelised

Teadlased on kindlaks teinud, et lapse regulaarne õues viibimine võib ennetada müoopia teket ning aeglustada selle arengut. Selle taga on kolm peamist põhjust:

1. Päikesevalgus ja dopamiin

Päikesevalgus aitab kehal toota dopamiini. Uuringud on näidanud, et madal dopamiinitase võrkkestas võib soodustada müoopia teke, eriti lastel. Päevavalguses viibimine suurendab dopamiini eritumist silmas ning võib ennetada ja aeglustada lühinägevust.

2. Silmades oleva pinge vähendamine

Siseruumides veedavad lapsed palju aega lähedale vaadates, seda eelkõige õppides ja lugedes. Lisaks suurendab silmade stressi pikenenud ekraaniaeg. Õues viibides suunavad lapsed pilgu aga kaugusesse, mis aitab vähendada pinget ning silmi lõdvestada. Pidev lähedale vaatamine ning pikenenud ekraaniaeg on üks peamisi põhjuseid, miks müoopia on laste seas muutunud aina sagedasemaks.

3. D-vitamiin:

Inimestel, kellel esineb müoopiat, on sageli madalam D-vitamiini tase. Esialgsed teadusuuringud viitavad, et päikesevalguse abil toodetav D-vitamiin võib mängida rolli silmade tervise hoidmisel ja müoopia arengu pidurdamisel. Samas tuleb meeles pidada, et laste tundlikke silmi tuleb kaitsta kahjuliku UV-kiirguse eest päikeseprillidega ning nahka päikesekreemiga. Oluline on ka piisav veejoomine, eriti aktiivsete tegevuste korral.

Lapsevanema roll müoopia pidurdamisel

Lapsevanematel on oluline roll lapse üldise tervise ja silmade heaolu toetamisel. Lisaks tasakaalustatud ja toitainerikkale toitumisele on tähtis piirata lapse ekraaniaega ning hoolitseda selle eest, et ta veedaks piisavalt aega värskes õhus. Näiteks võiks kuueaastane laps viibida iga päev õues vähemalt kaks tundi. Parim viis selleks on aktiivne liikumine, millest võib kujuneda kasulik ja pikaajaline harjumus. Lapseeas välja arenenud müoopia suurendab riski tõsisemate silmahaiguste tekkeks täiskasvanueas, näiteks glaukoom, kollatähni degeneratsioon ja võrkkesta irdumine. Seetõttu on ennetustöö varases eas eriti oluline.

Õues viibimine on vajalik ka neile lastele, kellel on müoopia juba välja arenenud. Oluline on õigeaegne sekkumine ning müoopia kontrolli all hoidmine, mida saab kõige tõhusamalt teha regulaarse nägemiskontrolli abil. Laste silmade eest hoolitsemine aitab pikendada silmade head tervist ka hilisemas eas.

Laste silmade tervise hoidmine algab kodust! Kaebuste tekkimisel broneeri aeg vastuvõtule. Kohtumiseni Nägemisuuringutes!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945