Märts on töökoha silmatervise kuu. Selle raames otsustasime rääkida ühest kõige tavalisemast murest, mida kuuleme nii kontoritöötajatelt kui ka täpsust nõudva töö tegijatelt: silmade väsimisest tööpäeva jooksul.

Kas päeva lõpuks kipitavad silmad, pea on raske ja keskendumine hajub? Paljud peavad seda lihtsalt pika tööpäevaga kaasnevaks normaalseks sümptomiks, kuid sageli on põhjus hoopis silmade ülekoormuses.

Töökoha silmatervis ei tähenda enam ammu ainult kaitseprilide kasutamist. Ka kontoritöötaja silmad töötavad intensiivselt, sageli lausa 7–9 tundi järjest.

Mis juhtub silmadega pika tööpäeva jooksul?

1. Pidev lähifookus koormab silmalihaseid

Ekraanitöö tähendab, et silmad peavad hoidma fookust ühel kindlal kaugusel. Selle eest vastutavad väikesed silmasisesed lihased. Kui nad töötavad pikalt ilma pausita, tekib pinge – tulemuseks on silmade väsimus ja peavalu.

2. Me pilgutame vähem

Tavaliselt pilgutab inimene umbes 15–20 korda minutis. Ekraani vaadates võib see number langeda poole võrra. Tulemuseks on kuivus, kipitus ja kriipiv tunne silmades.

3. Vale prillitugevus süvendab probleemi

Kui nägemine ei ole täielikult korrigeeritud või prillid ei sobi konkreetseks tööks (nt kuvarikaugus erineb tavapärasest lugemiskaugusest), peavad silmad tegema lisatööd. See ei pruugi anda kohe tunda, kuid päeva lõpuks võib olla silmad väsimus üpriski märgatav.

4. Kehahoiak ja monitori asend mängivad rolli

Kui monitor on liiga madalal, liiga kõrgel või valgustus ei ole sobiv, hakkab sinu keha kompenseerima – sa kummardud ekraanile lähemale, tõstad lõuga või kissitad silmi. See koormab lisaks silmadele ka sinu kaela ja õlgu.

5 lihtsat märki, et silmad on tööpäevast ülekoormatud:

• Päeva lõpus esineb silmade kipitust või kuivust
• Peavalu tekib just tööpäeva teises pooles
• Tekst muutub udusemaks
• Pead ekraanile lähemale liikuma
• Keskendumine halveneb kiiremini kui varem

Kui need sümptomid korduvad, ei ole enam tegemist lihtsalt väsimusega.

Kuidas antud probleeme lahendada?

20-20-20 reegel võib kõlada juba üpriski ülepaisutatuna, kuid tegelikult võib sellel lihtsal ja igapäevasel soovitusel olla suur mõju. Reegel ütleb, et vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Teadvusta pilgutamist ja hoia õhuniiskus piisav. Kontoriruumides on sageli keeruline ise õhuniiskust reguleerida, kuid vajadusel saad paluda tellida oma ruumi õhuniisutaja. Kui töötad kodukontoris, jälgi kindlasti õhuniiskust just nendes ruumides, kus sa ekraani kõige enam kasutad. 

Kontrolli, kas monitori kõrgus ja kaugus on õiged.

• Ekraani ülaserv peab olema silmade kõrgusel või veidi madalamal, et vältida kummardamist. 
• Monitor peaks asetsema umbes käeulatuses.
• Ekraan peaks olema kergelt tahapoole kallutatud.
• Monitor peaks olema sinu ees, et vältida pidevat kaela keeramist.

Tööks mõeldud prillid erinevad sageli igapäevastest prillidest. Näiteks võib arvutitöö jaoks vajalik fookuskaugus olla teistsugune kui lugemiseks või autojuhtimiseks.

Millal tulla nägemiskontrolli?

• Kui tööpäeva lõpus esineb regulaarselt silmade väsimust
• Kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui 2 aastat
• Kui töö iseloom on muutunud (nt on lisandunud rohkem ekraanitööd)
• Kui esinevad kaebused, mis segavad igapäevatööd

Õigesti korrigeeritud nägemine vähendab väsimust, parandab keskendumist ja aitab hoida töövõimet.

Kokkuvõte

Silmade väsimus ei ole paratamatu osa tööpäevast. Sageli on see märk, et silmad teevad rohkem tööd, kui peaksid.

Töökoha silmatervis algab teadlikkusest – ja vajadusel professionaalsest nägemiskontrollist.

Kui tunned, et sinu silmad võiksid tööpäeva lõpus vähem pinges olla, tasub olukord üle vaadata.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Müoopia ehk lühinägevus on Eestis üha sagedasem nägemisprobleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sageli märgatakse seda alles siis, kui kauguses olevad detailid muutuvad uduseks või laps hakkab koolis kissitades tahvlit vaatama. Kuigi prillid parandavad nägemisteravust, ei tähenda see automaatselt, et müoopia areng oleks kontrolli all.

Selles artiklis selgitame:

• mis on müoopia ja miks see tekib,
• miks müoopia süvenemist ei tasu alahinnata,
• millised on tänapäevased müoopia pidurdamise võimalused,
• millal ja miks tulla nägemisuuringule.

Mis on müoopia ehk lühinägevus?

Müoopia tähendab, et silm fokusseerib kujutise võrkkesta ette, mitte võrkkestale. Selle põhjuseks on enamasti silmamuna liigne pikenemine või silma optilise süsteemi liiga tugev murdumisjõud. Tulemuseks on nägemine, mis on udune just kaugele vaadates ja lähedale nägemine püsib hea.
Kuid müoopia ei ole pelgalt nägemisteravuse küsimus. Eriti lastel on tegemist olukorraga, mis võib aja jooksul süveneda ja mõjutada silmade tervist ka täiskasvanueas.

Miks müoopia tekib? 

Müoopia kujunemisel on kaks peamist tegurit: pärilikkus ja keskkond.

Peamised müoopia riskitegurid:

• lühinägevus vanematel,
• vähene õues viibimine ja vähene loomulik päevavalgus,
• rohke lähitöö (lugemine, õppimine, ekraanid),
• ebapiisav vaatamiskauguste vaheldus.

Uuringud näitavad, et lastel, kes veedavad vähem aega õues, on suurem risk müoopia tekkeks ja süvenemiseks. Päevavalgus ja kaugusesse vaatamine aitavad kaasa silma normaalsele arengule.

Miks on müoopia süvenemine probleem?

Levinud eksiarvamus on, et müoopia tähendab lihtsalt tugevamaid prille. Tegelikkuses on suurem müoopia seotud kõrgema riskiga mitmete silmahaiguste tekkeks, sealhulgas:müoopilised muutused silmapõhjas.

• võrkkesta irdumine,
• glaukoom,
• müoopilised muutused silmapõhjas. (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Mida suuremaks miinus kasvab, seda suurem on risk hilisemateks tüsistusteks. Seetõttu on müoopia kontrollimine oluline eelkõige laste ja noorukite puhul.

Müoopia lastel. Miks on varajane sekkumine oluline?

Lapse silm on arengujärgus ning just see teeb müoopia pidurdamise võimalikuks. Kui lühinägevus algab varakult ja süveneb kiiresti, jõuab laps täiskasvanuikka sageli juba suurema miinusega. Varajane sekkumine aitab:

• aeglustada müoopia progresseerumist,
• vähendada tulevast miinuse suurust,
• hoida silmade tervist pikemas perspektiivis.

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia kontrolli all hoidmiseks ei ole üht universaalset lahendust. Sobiv meetod sõltub vanusest, müoopia suurusest, selle muutumise kiirusest ja igapäevastest harjumustest.

Müoopiat pidurdavad prilliklaasid

Spetsiaalsed prilliklaasid on loodud nii, et need korrigeerivad nägemist ja samal ajal mõjutavad võrkkestale langevat kujutist viisil, mis aitab omakorda pidurdada silmamuna pikenemist.

Müoopiat pidurdavad kontaktläätsed

Teatud pehmed kontaktläätsed ning ööläätsed (ortokeratoloogia) võivad aidata müoopia süvenemist aeglustada. Need vajavad kindlasti enne kasutamist spetsialisti konsultatsiooni ja regulaarset jälgimist.

Elustiili roll müoopia kontrolli all hoidmisel

Kuigi elustiili muutused üksi ei peata müoopiat, on neil oluline toetav mõju. Meie soovitus:

• vähemalt 1,5–2 tundi päevas õues viibimist,
• regulaarseid pause lähitöös,
• teadlikku ekraaniaja piiramist lastel.

Parima tulemuse annab sageli mitme lahenduse kombineerimine.

Müoopia täiskasvanutel

Täiskasvanueas silma kasv küll stabiliseerub, kuid müoopia võib siiski süveneda, eriti suure ekraanikoormuse ja pideva lähitöö korral. Regulaarne nägemisuuring aitab tagada õige prilliretsepti, avastada varakult silmapõhja muutusi ning vähendada silmade väsimust ja ülekoormust.

Millal tulla nägemisuuringule?

Soovitatav on pöörduda nägemisuuringule, kui:

• laps kissitab või hoiab lugemismaterjali väga lähedal,
• müoopia süveneb kiiresti,
• oled varasemast teadlik, et sinu prilliretsept muutub igal aastal,
• esinevad sagedased peavalud või silmade väsimus.

Nägemisuuring annab tervikliku ülevaate silmade seisundist ja aitab planeerida sobiva lahenduse ka tulevikku silmas pidades.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.