Silmade tervis: 5 nõuannet silmade tervise hoidmiseks
Blogi

Kas teadsid, et nägemismeele abil saame ümbritsevast keskkonnast ligi 90% infost? Seetõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine tähtis kogu eluea vältel. Nii seisad hea selle eest, et terav silmanägemine säiliks võimalikult kaua. Kuidas aga silmade tervise eest igapäevaselt õigesti hoolt kanda? Toome välja 5 nõuannet silmade tervise hoidmiseks.

Regulaarne nägemiskontroll 

Silmade tervis ja nägemise eest hoolitsemine peaks olema sama loomulik tegevus nagu hambaarsti juures käimine. Regulaarne külaskäik silmaarsti või optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises. Enamike nägemishäirete ja silmahaiguste diagnoosimine varases staadiumis võimaldab haigusi ennetada ja pidurdada haiguste edasiarengut. Lisaks sellele on sagedase kontrolli puhul kergem valida vahendeid nägemise korrigeerimiseks ja halvenemise aeglustamiseks.

Loe lähemalt, kui tihti peaks laps või täiskasvanu nägemiskontrollis käima ning broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti vastuvõtule juba täna! Meie optometristid teevad väga põhjaliku nägemise kontrolli ning vajadusel suunavad edasi silmaarsti vastuvõtule.

    Tervislik toitumine

    Silmade tervist saad toetada ka teadliku ja mitmekesise toitumisega. Sinu igapäevane toidulaud peaks sisaldama mõõdukas koguses küllastumata rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Seega jälgi kindlasti, et sinu toidus oleks esindatud sellised toitained nagu beetakaroteen, luteiin, zeaksantiin ja oomega-3 rasvhapped.

    Beetakaroteeni sisaldavad köögi- ja puuviljad

    • Beetakaroteen on keha põhiline A-vitamiini allikas. Silmade tervise suhtes vajame seda teravaks silmanägemiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Samuti võib beetakaroteen aeglustada vanusega seotud silmahaigust kollatähni degeneratsiooni.
    • Beetakaroteeni leidub kollaste, oranžide ja roheliste lehtedega puu- ja köögiviljades, näiteks porgandis, tomatis, bataadis, kõrvitsas, spargelkapsas, melonis, kabatšokis ja aprikoosis. Mida intensiivsem on puu- või köögivilja värvus, seda rohkem leidub temas beetakaroteeni. 

    Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toiduained

    • Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Need kollased pigmendid annavad meie silma võrkkestas asuvale kollatähnile tema värvuse ja nime. Luteiin ja zeaksantiin toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ja aeglustades kollatähni kärbumist. Need karotenoidid aitavad säilitada head nägemist, eriti hämaras.
    • Luteiin ja zeaksantiini leidub enim tumedas lehtköögiviljas, kales, spinatis, lehtpeedis, munas ja maisis.

    Oomega 3 rasvhappeid sisaldavad toiduained

    • Oomega 3 rasvhapped on äärmiselt vajalikud meie nägemise normaalseks arenguks ja nägemisteravuse säilitamiseks. Samuti on oomega 3 rasvhapete suureks plussiks kuivade silmade ärahoidmine või sümptomite leevendamine. On leitud, et oomega 3 rasvhapped soodustavad väiksemat pisarate aurustumist.
    • Parimaks oomega 3 allikaks on rasvased kalad nagu makrell, sardiin, lõhe, heeringas ja tuunikala, aga ka tofu, kreeka pähklid ja chia seemned. Heaks alternatiiviks on ka kalamaksaõli toidulisandid.

    Silmade kaitsmine liigse UV-kiirguse eest

    Päikese UV-kiirgusel on silmade tervisele tugev mõju. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada negatiivseid muutusi silmades: kiirendada läätsekae arengut ja maakuli degeneratsiooni või põhjustada sarvkesta kahjustusi. Erinevad uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirgusest tekkinud silmade ärritust, nägemisraskusi või silmade punetust ja paistetust.

    Nii nagu nahka, tuleb ka silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest. Seega on väga oluline kaitsta oma silmi kvaliteetsete päikeseprilliklaasidega. Enne päikeseprillide ostu mõtle, millistes oludes ning milleks sa prille kõige rohkem kasutad. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid sa saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

    Loe UV-kiirgusest ja päikeseprillide valimisest lähemalt meie blogist.

    Suitsetamisest loobumine

    Kas teadsid, et suitsetamine on silmapõhjade lupjumise ja hallkae tekke üks põhjustajatest? Samuti tõstab suitsetamine maakuli degeneratsiooni ning südame-veresoonkonna haiguste riski, mis omakorda mõjutab silmade veresoonkonda ja seega silmade tervist. Mida rohkem inimene suitsetab, seda kõrgemaks tõusevad silmahaigustesse haigestumise riskid. 

    Tubakasuits mõjub ka suitsetajaga ühes ruumis olevatele mittesuitsetajale, ärritades silmi ning halvendades kuiva silma sündroomi. Samuti tõstab suitsetamine nägemise kaotamise riski neil, kellel juba on avastatud mõni silmahaigus. 

    Suitsetamise maha jätmine või sellega üldse mitte alustamine on parim pikaajaline investeering oma silmade tervise heaks!

    Hea füüsiline vorm

    Samuti sõltub silmade tervis sinu füüsilisest vormist. Ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu ja rasvumiseni, mis suurendab riski ülekaaluga seonduvatesse haigustesse jäämisse. Täiskasvanutel on peamised ülekaaluga seonduvad nähtused ainevahetushäired ning 2. tüübi diabeet, mis mõjutavad tugevasti ka silmanägemist. Näiteks võib diabeet lõppfaasis põhjustada pimedust.


    Hea füüsilise vormi ja tervisliku kehakaalu võtmeks on piisav liikumine ning tasakaalustatud toitumine. Üldiselt on soovitatav liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit. Tervisliku toitumise kohta saad lähemalt lugeda toitumine.ee veebilehelt.

     

    Selgem nägemine algab siit

    1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

    Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

    2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

    Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

    3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

    Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

    4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

    Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

    NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

    5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

    Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

    6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

    Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

     

     


    Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

    Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

    • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

       

    • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

       

    • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

       

    • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

       

    Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

    • piisab ühevaatelistest klaasidest

       

    • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

       

    • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


    Kokkuvõte

    Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

    Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

     

     

    +372 55 55 89 45

    info@nagemisuuringud.ee

    Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

    ;