Müoopia kontrolli alla!
Blogi

Müoopia on üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad

Müoopia põhjustajad

Müoopia puhul teravustatakse silma sattunud valguskiired silma võrkkesta ette. Põhjuseks on kas silma liiga tugevalt valgust murdev optiline süsteem (sarvkest, lääts) või liiga piklik silmakuju.

Müoopia arengut ja progresseerumist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas: 

Geneetika – kui ühel või mõlemal vanemal on lühinägevus, on lapse risk müoopia tekkeks oluliselt suurem. 

Keskkonnategurid – väidetakse, et ebapiisav väljas viibimine soodustab müoopia teket. Vanemad peaksid julgustama oma lapsi veetma vähemalt 2 tundi päevas väljas loomuliku päevavalguse käes. 

Liigne lähitöö – on tõendeid selle kohta, et pidev lähedale vaatamine, näiteks lugemine ja digiseadmete kasutamine, soodustada müoopia teket. Vanemad peaksid julgustama oma lapsi tegema lähitööl pause, kasutades 20-20-20 reeglit.

Geneetikat me muuta ei saa, aga kindlasti saame me suunata oma lapsi rohkem õue ja vähendada nende nutiseadmetes veedetud aega. Uuringud näitavad, et tervislikumad eluviisid võivad müoopia teket edasi lükata ja pidurdada progresseerumist.

Müoopia diagnoosimine ja korrigeerimine

Müoopia varajane avastamine ja sekkumine on progresseerumise aeglustamisel võtmetähtsusega. Paljud lühinägevad lapsed ei kurda uduse nägemise üle kaugele kuna nad on sellega harjunud. Seetõttu on väga oluline suunata kõik kooliealised lapsed kord aastas nägemiskontrolli. 

Kui lapsel on geneetiline eelsoodumus müoopia tekkeks on mõistlik nägemiskontrolli käigus mõõta ka silmatelje pikkust. Oluline on märkida, et liigne silmatelje pikkus on sageli seotud suure müoopiaga. Kui tunned muret lapse müoopia kasvu pärast, siis konsulteeri meie optometristiga põhjaliku hindamise ja juhiste saamiseks.

    Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega. Lapse kasvades reeglina kasvab ka müoopia ning mida suuremaks areneb müoopia seda, suurem risk on erinevate silmahaiguste tekkeks. 

    Kahjuks on need silmahaigused tõsised ja võivad põhjustada pöördumatut nägemiskaotust!

    Müoopia kontroll

    Parim, mida saate oma lapse heaks teha, on suunata nad õue ja piirata nutiseadmetes veedetud aega!

    Müoopia prillide abil kontrolli alla

    Müoopia

    Väga oluline on müoopia progresseerumist pidurdada kuna suur müoopia suurendab erinevate silmapõhja haiguste riski vanemas eas.

    Kui lapsel on juba progresseeruv müoopia, konsulteerige optometristi või silmaarstiga, et kaaluda erinevaid müoopia pidurdamise võimalusi:

    • Spetsiaalsed prilliklaasid – lisaks õues viibimisele ja nutiaja piiramisele on võimalus soetada prilliklaasid, mis võivad pidurdada müoopia progresseerumist. Need klaasid on kõigile kättesaadavad ja teaduslikult tõestatud. Rohkem infot nende klaaside kohta annavad meie optometristid Nägemisuuringute kabinetis.
    • Atropiini silmatilgad – kasutatakse silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Kahjuks on täna Eestis nende kättesaadavus piiratud.
    • Spetsiaalsed kontaktläätsed – igapäevaseks kasutamiseks mõeldud ühepäevased kontaktläätsed on sobivad müoopia korrigeerimiseks ja progresseerumise vähendamiseks. Samas peab arvestama, et lapsel peavad lisaks kontaktläätsedele olema ka prillid.

    Broneeri juba täna aeg laste nägemisuuringule, et sinu lapse müoopia oleks kontrolli all!

      Selgem nägemine algab siit

      1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

      Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

      2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

      Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

      3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

      Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

      4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

      Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

      NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

      5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

      Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

      6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

      Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

       

       


      Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

      Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

      • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

         

      • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

         

      • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

         

      • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

         

      Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

      • piisab ühevaatelistest klaasidest

         

      • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

         

      • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


      Kokkuvõte

      Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

      Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

       

       

      +372 55 55 89 45

      info@nagemisuuringud.ee

      Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

      ;