Läätsed on mugav alternatiiv prillide kandmisele. Seda eriti suvisel ajal, mil aktiivsem eluviis ja soov päikeseprille kanda tihtipeale igapäevasele prillikandjale väljakutset valmistavad. Millele aga suvel kontaktläätsesid kandes tähelepanu pöörata? Toome sinuni 5 levinumat suvel kontaktläätsede kasutamisega seotud küsimust ja vastust.
Kas läätsed kaitsevad UV-kiirguse eest?
Paljud uuemad läätsed on 100%-lise UV-kaitsega, kuid kuna kontaktlääts katab vaid osa sinu silmast, jääb ülejäänud silmaosa UV-kaitseta. Otsene või peegelduv päikesevalgus paneb meid silmi kissitama, mille tõttu pupillid kahanevad ning silma pääseb väiksem hulk valgust. Silmade kissitamine kaitseb silma aga vaid nähtava valguse, mitte UV-valguse eest.
UV-kiirgus võib kahjustada silma sarv- ja võrkkesta ning soodustada raskete silmahaiguste tekkimist. Seega, isegi kui sinu läätsedel on UV-kaitse, kanna suvel kindlasti ka korraliku UV-kaitsega päikeseprille. Randa minnes soovitame sul kindlasti kaasa võtta ka läätsede hooldusvahend. Veelgi parem on rannas kanda ühepäevaseid kontaktläätsi.
Loe UV-kiirgusest ja päikeseprillide valimisest lähemalt meie blogist.
Kas läätsedega võib ujuma minna?
Kuigi suvel on läätsedega ujuma minemine väga ahvatlev idee, on üldine soovitus kontaktläätsedega siiski ujuma mitte minna. Poorsed läätsed meelitavad hästi ligi vees leiduvaid baktereid ja kemikaale. See võib omakorda viia ärrituste ja ebameeldivate silmapõletike tekkeni. Basseinis ujudes lisandub riskiteguriks ka vees olev kloor. Samuti ei ole soovitav kanda läätsesid duši all, vannis ega saunas käies.
Kui sul siiski on ujumisel kontaktläätsede abi vaja, soovitame kasutada ühepäevaseid läätsesid. Kui võimalik, kanna kindlasti ka ujumisprille, mis aitavad sinu silmi võimaliku ärrituse eest veidi rohkem kaitsta. Kui tegeled ujumisega hobikorras tihedamini, on tark soetada optilised ujumisprillid.
Mida teha, kui liiv või muu võõrkeha silma satub?
Sinu silmi kaitsevad välistegurite eest silmalaud ja pisarad. Kui peaks juhtuma, et rannas päevitades satub sinu silma liiv, putukas või muu võõrkeha, hakkab sinu silm ise esmalt vett jooksma, proovides nii võõrkeha silmast eemaldada. Mõnikord sellest piisabki ja võõrkeha tuleb silmast ise välja.
Kui ebamugavustunne silmas püsib, tuleks silma silmatilkade või hooldusvahendiga loputada ja lääts silmast eemaldada. Silmi ei tohiks aga kindlasti hõõruda, kuna hõõrumisega võivad liivaterad läätse ja sarvkesta vahele minna. Pese käed, võta lääts silmast välja ja aseta värske hooldusvahendiga konteinerisse. Kui ise võõrkeha silmast kätte ei saa, pöördu silmaarsti poole.
Mis juhtub, kui läätsed ööseks silma unustada?
Kui sa ei kasuta ööpäevaläätsesid, võta läätsed kindlasti igal õhtul enne magamaminekut silmast välja. Kui aga juhtub, et jääd siiski magama läätsedega, mis ei ole mõeldud ööpäevaringseks kasutamiseks, ära neid kohe pärast ärkamist sõrmedega puuduta ega silmast välja võta. Kui lääts on silma kinni kuivanud, võib selle lahtikatkumine lõppeda sarvkestavigastusega.
Enne ööseks silma jäänud läätsede ära võtmist oota veidi, kuni pisarad silmi niisutavad või kasuta lisaks niisutavaid silmatilku. Eemalda läätsed silmast siis, kui sinu silmad on niisutatud.
Läätsede kandmiseks ööpäevaringselt vali spetsiaalsed ööpäevaläätsed. Märka aga, et ka ööpäevaläätsesid kandes pead oma silmadele vähemalt korra nädalas läätsedest puhkust andma.
Kas lääts saab silma ära kaduda?
Silma katab õhuke läbipaistev osa ehk sidekest. Sidekest on ühendatud silmalaugudega, kaitstes nii silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Seetõttu ei ole läätse kadumine silma taha mitte kuidagi võimalik.
Kui sa ei saa kontaktläätse silmast kätte või lääts tundub silmas hoopis kadunud olevat, ei ole paanikaks põhjust – tõenäoliselt on lääts kuivanud ja silmamunale kleepunud või hoopis silmalau alla nihkunud. Läätse kättesaamiseks proovi silma niisutada silmatilkadega või silm sulgeda ja silmalaugu õrnalt masseerida.
Ebamugavustunde silmas võib põhjustada ka asjaolu, et sa oled läätse hoopis valesti silma pannud. Kontaktläätse silma pannes peavad selle servad olema suunatud ülespoole, nähes välja kausja kujuga. Kui kontaktlääts näeb sõrme otsas hoides välja nagu taldrik, on see valepidi.
Pea meeles, et silmade parima tervise tagamiseks peaks iga kontaktläätsekandja vähemalt kord aastas käima optometristi vastuvõtul. Broneeri aeg vastuvõtule.
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415