Glaukoom on üks sagedasematest pimedaksjäämise põhjustest üle 40-aastaste inimeste seas. Silmasisese rõhu tõusu tagajärjel kahjustub nägemisnärv ning see võib viia pöördumatu nägemise kaotuseni.

Iga aasta jaanuaris peetakse ülemaailmset glaukoomi teadlikkuse kuud, mil tuletame meelde, et silmarõhku tuleb regulaarselt kontrollida. Muutused silmarõhus võivad viidata glaukoomi tekkele.

Glaukoomi sümptomid

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb valutult ning võib põhjustada pöördumatut nägemiskaotust.

Glaukoom avaldub järgmiste sümptomitena:

• Nägemise kadu või hägustumine;
• Halod ja kiired valgusallikate ümber;
• Nägemisväljade ahenemine.

Kui märkad glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on paraku juba liiga hilja, sest kaotatud nägemist ei saa taastada. Võimalik on ära hoida vaid edasisi kahjustusi.

Kuna glaukoom algab vaevusteta, on ainuke võimalus selle varajaseks avastamiseks regulaarne silmade süvauuring, mille käigus mõõdetakse silmade siserõhku. Taolisi uuringuid viivad läbi silmaarstid ja optometristid ning seda teenust pakume ka Nägemisuuringute kabinetis: broneeri aeg või võta meiega ühendust.

Glaukoomi riskitegurid

Eriti oluline on regulaarne silmarõhu kontroll glaukoomi riskirühma kuuluvatele inimestele, kes peaksid oma silmade süvauuringutel käima vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

• Vanus üle 40;
• Glaukoom lähisugulaste seas;
• Vererõhk liiga madal või kõrge;
• Tugev lühi- või kaugnägevus – üle +/- 4 dioptri;
• Diabeet või mõni muu veresooni kahjustav haigus;
• Õhuke silmade sarvkest;
• Migreen ja külmad käed.

Vaid regulaarne silmarõhu kontrollimine aitab varajaselt avastada muutusi silmarõhus, mis võivad viidata glaukoomi tekkele.

Glaukoomi diagnoosimine

Kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus ehk glaukoom tekitab vaatevälja järk-järgulist ahenemist kuni pimedaks jäämiseni. Tekkinud nägemiskahjustused on pöördumatud ja nägemist taastada ei saa.

✅ Glaukoomi varajaseks avastamiseks tuleb käia regulaarselt silmarõhku kontrollimas.
✅ Varajane diagnoosimine tähendab õigeaegset ravi ja nägemise säilimist.

Alates 45. eluaastast tuleb kõikidel inimestel vähemalt kord 2 aasta jooksul silmarõhku kontrollida. Sama tihedasti tuleb silmade süvauuringul käia ka kõikidel teistel glaukoomi riskirühma kuuluvatel inimestel.

Tule kontrolli

Nägemisuuringute kabinet teostab kaasaaegse tehnika abil silmade süvauuringuid, mille käigus kontrollime silmarõhku ja teisi rasketele silmahaigustele viitavaid sümptomeid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 5555 8945.