Mis on akommodatsioon?

Mis on akommodatsioon?

by | apr. 10, 2024

Mis on akommodatsioon?

Silma akommodatsioon on protsess, mille käigus muutub silmaläätse kuju, et fokusseerida valguskiired võrkkestale. See on oluline osa nägemise funktsioonist, mis võimaldab meil näha selgelt nii lähedal kui ka kaugel asuvaid objekte. Selgitame lähemalt, kuidas see toimib.

 

Akommodatsioon - selle olemus

Ilmselt on kunagistest füüsikatundidest meelde jäänud erinevate läätsede ning nende seose valguskiirte koondamisel. Koolitunnis tuttava põhimõtte sarnaselt toimib ka silmalääts ehk selle abil koondatakse valguskiiri silma võrkkestale. 

Kui silmalääts on kumer, koondab see valguskiiri tugevamalt ning nähakse teravamalt lähemal olevaid esemeid. Lame silmalääts koondab valguskiiri aga vähem ja seega nähakse teravalt kaugel olevaid objekte. Akommodatsioon saab toimida tänu ripskehas asuva tsiliaarlihase kokkutõmbumisele ja selle lõõgastumisele. Kuna lääts suudab enda kumerust muuta võrdlemisi kiiresti, kohanevad meie silmad eri kaugusel olevate objektide teravustamisega märkamatult.

Muutused akommodatsioonis

Akommodatsiooni mõõdetakse lihtsa testi abil - selleks tuleb patsiendil fokuseerida objektile, mida hakatakse tooma kaugemast positsioonist patsiendi nina suunas. Jälgitakse, millal sihtmärk muutub uduseks või “karvaseks” – mida lähemale objekt jõuab, seda väiksemaks muutuvad silmade pupillid.

Teravustamise raskuste taga võivad olla akommodatsiooni funktsioonihäired. Kokku on neid kuus erinevat tüüpi ning nende sümptomiteks on:

  • nägemise fokusseerimise raskused
  • nägemise hägustumine
  • silmade väsimus
  • regulaarsed peavalud
  • keskendumisvõime halvenemine
  • aeglane lugemiskiirus
  • topeltnägemine

Oluline on aga välja tuua, et loetletud sümptomid ei pruugi olla seotud ainult akommodatsiooniga ning võivad viidata ka teistele nägemishäiretele. Nende esinemise korral soovitame konsulteerida spetsialistidega ja broneerida aeg optometristi vastuvõtule.

Muutused akommodatsioonis on loomulik osa meie silmade vananemise protsessist, mida ei ole võimalik ravida, kuid mida saab korrigeerida vastavate prillide või kontaktläätsedega. Vananemise tõttu vähenevat akommodatsiooni ehk vähenenud võimet lähedale näha nimetatakse presbüoopiaks.

Akommodatsiooni funktsioonihäirete ravi

Kui vananemisega seotud presbüoopiat on võimalik korrigeerida prillide abil, siis akommodatsiooni häirete leevendamiseks soovitatakse lisaks prillide kandmisele teha ka silmaharjutusi.  

Akommodatsiooni leevendamiseks mõeldud harjutuste abil parandatakse silma võimet  reguleerida sujuvalt ja tõhusalt enda fookust. Harjutusi soovitatakse sageli ka inimestele, kes kurdavad silmade väsimust, kellel on raskusi pikaajalise ekraaniga töö tegemisel või lähitööga. Harjutused töötatakse välja vastavalt patsiendi vajadustele, kuid sisaldavad fookuse vahetamist erineval kaugusel olevate objektide vahel või selle harjutamist liikuvatel objektidel. 

Kokkuvõttes tasub tähelepanu pöörata püsivatele akommodatsiooni häiretele viitavatele sümptomitele ning pöörduda valdkonna spetsialistide poole tagamaks vajalik abi ning leevendus.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

by | märts 28, 2024

Mis on konvergents?

Konvergents ehk silmade sissepöördumise nõrkus on lühi- ja kaugnägevuse kõrval enda esinemissageduselt kolmas nägemishäire. Konvergentsi probleemid esinevad hinnanguliselt 15% lastel, mistõttu on lastevanematel oluline pöörata tähelepanu viitavatele sümptomitele.

Mis on konvergents?

Kui vaatame kaugustes asuvat objekti, asetsevad meie silmad üksteisega paralleelselt. Mida lähemal vaadeldav objekt asub, seda rohkem liiguvad silmad fookuse säilitamiseks sissepoole. Kui seda aga ei juhtu, ei suuda silmad teha üksteisega pildi fokuseerimiseks piisavalt koostööd – see võib väljenduda nii pildi moonutuses kui topeltnägemises. Seega tekivad lastel konvergentsi probleemide tulemusel raskused lugemisel ning lähitööle keskendumisel, sõnad ja read võivad nö kokku sulada. Probleeme võib tekkida ka koordinatsiooni ja sportlike tulemustega. Lisaks võib esineda silmade pideva pingutuse tõttu peavalu ja -ringlust. Seetõttu võib seostada konvergentsi probleeme hoopis hüperaktiivsuse või tähelepanuhäiretega. Kuna konvergentsi probleeme ei pruugita kindlaks teha tavapärase nägemiskontrolli käigus, võib see jääda õigel ajal tähelepanuta.

Mis põhjustab konvergentsi probleeme?

Konvergentsi probleemide tekke taga võivad olla mitmed faktorid. Lisaks geneetilisele faktorile on kindlaks tehtud, et nägemishäiret esineb rohkem lastel, kellel on diagnoositud neuroloogilised probleemid või arenguhäired nagu autism või düsleksia. Olulist rolli mängivad ka silmalihaste tugevus ning vastupidavus ja lähitöö tegemise osakaal. See tähendab, et pideva arvuti, nutitelefoni või mõne muu digivahendi kasutamine suurendab konvergentsi probleemidega seotud sümptomite esinemist. Seega on oluline piirata laste ligipääsu nutivahenditele silmade tervise hoidmise eesmärgil. 

Täiskasvanutel soovitatakse konverentsi probleemidega seotud sümptomite leevendamiseks piirata enda ekraanide vaatamise aega ning teha arvutiga töötamisel regulaarseid pause. Soovitatav on kasutada põhimõtet, mille alusel tuleks iga 20 minuti möödumisel vaadata kaugusesse vähemalt 20 sekundit. 

 

Konvergentsi probleemide välja selgitamine ja ravi

Konvergentsi probleemidele viitavate sümptomite korral tuleb pöörduda optometristi vastuvõtule. Probleemi väljaselgitamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud, mis hõlmavad nägemisteravuse ja binokulaarse nägemise teste. Lisaks mõõdetakse ka konvergentsi lähipunkti ning jälgitakse silmade liikuvust.

Konvergentsi probleemide ravi sõltub selle tõsidusest, kuid peamiselt on kasutusel kolm viisi. Kõige sagedamini kasutatakse erinevaid silmaharjutusi ja -teraapiat. Nende eesmärgiks on tugevdada silmade koostööd ja parandada koordinatsiooni, samuti muuta patsiendi jaoks lähitöö tegemine mugavamaks. 

Silmade fookuse parandamiseks võidakse patsiendile määrata ka prismaprillid, mille klaasid on disainitud selliselt, et vähendada patsiendi vajadust pöörata enda silmi sissepoole ning seega leevendada konvergentsi poolt põhjustatud sümptomeid. 

 

Aitame sul ja sinu lapsel saada konvergentsi probleemid kontrolli alla - broneeri endale vastuvõtt optometristi juurde juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

by | märts 12, 2024

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

12. märtsil on ülemaailme glaukoomi päev. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mille tagajärjeks võib olla nägemise kadumine. Seetõttu on päeva eesmärgiks suurendada teadlikkust glaukoomist ja selle olemusest ning suunata inimesi regulaarsesse nägemiskontrolli. Päeva keskseks motoks on “Maailm on helge, päästa oma nägemine” (inglise k the world is bright, save your sight).

Mis on glaukoom?

Glaukoom on silmahaigus, mis mõjutab inimese nägemisnärvi. Selle tulemusena kaob patsientidel järk-järgult perifeerne nägemine ehk kitseneb nägemisväli. Kui glaukoomi ei tuvastata õigeaegselt ja see ei saa vajalikku ravi, süvenevad selle sümptomid ning võib lõppeda nägemise kaotamisega. Suur osa glaukoomist on põhjustatud geneetilise eelsoodumuse tõttu ning enamikel juhtudel on nägemisnärvi kahjustuse põhjustaja silmasisese rõhu tõus. 

Glaukoom esineb hinnanguliselt 80 miljonil inimesel üle kogu maailma ning neist vaid pooled on oma haigusest teadlikud. Seda mõjutab ka asjaolu, et glaukoomi diagnoositakse harva alla 40-aastastel – seega, mida vanemaks inimesed elavad, seda suurem on ka tõenäosus enda elu jooksul diagnoos saada. Prognooside kohaselt on 2040. aastaks kaotanud glaukoomi tõttu oma nägemise 22 miljonit inimest. 

Kuidas ennetada glaukoomi poolt põhjustatud nägemise kaotust?

Varajases staadiumis glaukoom võib kulgeda asümptomaatiliselt ning patsiendil ei pruugi olla ühtegi kaebust. Siiski saab seda kindlaks teha, kuid vaid silmade süvauuringul. Regulaarne nägemiskontroll kogu elu jooksul on hea nägemise säilitamise võtmekomponent.  

Glaukoomi tulemusena juba välja arenenud sümptomeid ehk nägemise hägustumist, nägemisvälja ahenemist ja halode tekkimist ei ole võimalik enam taastada. Vanemad inimesed võivad nägemist mõjutavaid muutusi pidada aga loomulikuks vananemise osaks ning seetõttu ei pruugi nad õigeaegselt valdkonna spetsialisti juurde jõuda. Siinkohal on oluline roll perekonnal, kes saab tekkinud tervisemuresid tähele panna ja appi tulla. 

Kuigi glaukoomi poolt põhjustatud silmanärvi kahjustust ei ole võimalik taastada, saab õigeaegse ravi korral sümptomite süvenemist pidurdada. Diagnoosi saamisel määratakse patsiendile ravina hüpotensiivsed silmatilgad, laser- või kirurgiline ravi.

 

Elu glaukoomiga

Paljud meist peavad ühel hetkel enda elus glaukoomiga paratamatult silmitsi seisma või on lähedalt seotud inimesega, keda see mõjutab. Haigusega toime tulemisel on lisaks patsiendile määratud ravile olulisel kohal ka teatud elustiili muutused. Näiteks suureneb nägemise kahjustumise korral õnnetuste ja kukkumiste risk. Selle vältimiseks tasub teha muudatusi enda kodus:  muuta ohtlikumad piirkonnad nagu ukseavad, lauanurgad ja trepid kontrastsemaks, et neid kahjustunud nägemisega paremini tähele panna. 

Lisaks tasub jälgida ka tervislikke liikumis- ja toitumisharjumusi, kuid soovitatav on vältida suurte raskuste tõstmist või tegevusi, kus viiakse pea südamest allapoole – seega tegevused, mis suurendavad silma rõhku. Kõige olulisemal kohal on aga tugisüsteem, kes pakub patsiendile vajalikku abi, aitab külastada regulaarselt arsti ning haigusega igapäevaelus toime tulla. 

 

Broneeri endale või oma lähedasele silmapõhja süvauuringu aeg juba täna ning saa glaukoomile võimalikult varakult jaole: https://nagemisuuringud.ee/teenused/#silmapohja-suvauuring

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

by | nov. 13, 2019

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia - põhjused ja sümptomid

Suhkruhaigus ehk diabeet põhjustab muutusi silma võrkkestas ning selle tagajärjel võib nägemine halveneda. Diabeetiline retinopaatia on enam levinud diabeetikute võrkkesta kahjustus. Haiguse ravimata jätmine võib põhjustada nägemise langust või isegi pimedaks jäämist. 

Haiguse varajases staadiumis ei ole sümptomeid ning nägemine ei ole häiritud. Seepärast vajavad kõik suhkruhaiged kord aastas rutiinset silmapõhja kontrolli optometristi või silmaarsti juures. Nägemise säilimiseks on oluline võimalikult varakult avastada silmapõhjas tekkinud kahjustused ning vajadusel alustada raviga.

Mis on diabeetiline retinopaatia? 

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tagajärjel tekkinud silmapõhja kahjustus - haigus, mille suhtes võrkkest on eriti tundlik. Võrkkest on valgustundlik kiht, mis katab silma tagumist sisepinda. See muudab võrkkestale sattunud valguse läbi nägemisnärvi ajule signaaliks, mis töötleb saadud info visuaalseks pildiks. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta veresooni, põhjustades vere lekkimist ja ummistusi, katkestades nii võrkkesta osalise verevarustuse. Haiguse edenedes moodustuvad uued veresooned, mis põhjustavad nägemise halvenemist. 

Sümptomid

  • hägune või moonutatud nägemine;
  • värvide nägemine halveneb;
  • halb nägemine hämaras ja öösel; 
  • vahelduv nägemine, kord näeb ja siis jälle halvem nägemine;
  • haiguse hilisemas staadiumis tekivad vaatevälja tumedad, hõljuvad laigud või triibud, mis näevad välja nagu ämblikuvõrgud;
  • võib esineda topeltnägemist ja silmavalu;
  • lähedale halvenenud nägemine (ei ole seotud vanaea nägemisega).

Olulised faktid

  • Diabeeltiline retinopaatia on võrkkesta veresoonte kahjustus, mis on tekkinud suhkruhaiguse tagajärjel; 
  • Kõik suhkruhaiged vajavad kord aastas silmapõhjade kontrolli. See on ainuke viis haigust ennetada ja hoida edasi kontrolli all;
  • Diabeetiline retinopaatia võib tekkida kõikidel suhkruhaigetel; 
  • Varajases staadiumis sümptomid puuduvad;
  • Enamasti mõjutab haigus mõlemat silma;
  • Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on inimestel erinev. Enamasti tekib 8-10 aastat peale diabeedi tekkimist;
  • Laserraviga saab nägemist säilitada, mitte parandada;

Suhkruhaigetel on ka muid riskifaktoreid, nagu kõrge vererõhk, rasvumine, kõrge kolesteroolitase või tubaka tarbimine, kõik need suurendavad silma tüsistuste tekkeriski. 

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, harrastada tervislikku eluviisi ning järgida oma raviskeemi. Need aitavad ennetada muutusi silmapõhjas ning säilitada nägemist. 

 

 

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

by | veebr. 26, 2019

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Silmaarst ja optometrist tegelevad silmade ja nägemise kontrollimisega. Hooli oma silmade tervisest ja käi regulaarselt nägemiskontrollis.

Nägemisuuringute kabinetis võtavad vastu kogenud optometristid ja silmaarst ehk oftalmoloog. Kelle poole pöörduda?

Optometrist kontrollib ja korrigeerib nägemist

Optometrist on spetsialist, kes teostab nägemiskontrolle ja korrigeerib vajadusel nägemist. Optometrist väljastab prilliretsepte ja määrab kontaktläätsesid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule.

Nägemisuuringute kabinetis teostavad optometristid järgmisi uuringuid ja protseduure:

  • Nägemisteravuse kontroll;
  • Nägemise korrigeerimiseks prilliretseptide väljastamine;
  • Kontaktläätsede määramine;
  • Silmarõhu mõõtmine glaukoomi varajaseks avastamiseks;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. refraktomeetria;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
  • Sarvkesta topograafia sh silma kuivuse mõõtmine, keratokoonuse diagnostika;
  • Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhjade pildistamine ja hindamine.

Kooliealised lapsed ja täiskasvanud, kellel ei ole diagnoositud silmahaigusi, on oodatud regulaarsesse nägemiskontrolli optometristi juurde.

Väikelaste nägemist kontrollivad Nägemisuuringute kabineti optometristid koostöös silmaarstiga. Vajadusel suuname lapsed ja täiskasvanud edasi silmaarsti juurde.

Silmaarst diagnoosib ja ravib silmahaigusi

Silmaarst ehk oftalmoloog tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja ravimisega. Silmaarst võib väljastada prilliretsepte, kuid tavaliselt tegelevad sellega optometristid, kes on spetsialiseerunud nägemise korrigeerimisele.

Pöördu silmaarsti poole, kui sul esineb:

  • ootamatu ja kiire nägemise halvenemine;
  • valu, pisaravool, punetus jt põletikutunnused silmades;
  • kroonilised silmahaigus (glaukoom, võrkkesta düstroofia, katarakt);
  • muutused silma võrkkestal või silmarõhus.

Silmatraumade, põletuse, söövituse, nägemise äkilise muutuse ja teiste kiireloomuliste muredega pöördu lähimasse erakorralise meditsiini keskusesse.

Regulaarne nägemiskontroll

Regulaarne nägemiskontroll optometristi juures on oluline igas eas inimesele. Nii tagad selge ja mugava nägemise ning avastad rasked silmahaigused võimalikult varakult. 

Laste nägemist tuleb kontrollida:

  • 3. eluaastal;
  • 5-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Väikelaste nägemiskontrolle teostavad optometristid koostöös silmaarstidega. Koolieelset nägemiskontrolli ning edasisi laste ja täiskasvanute nägemisuuringuid viivad läbi optometristid.

Võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Nõuandeid kontaktläätsede esmakordsele kasutajale

Nõuandeid kontaktläätsede esmakordsele kasutajale

by | Okt 24, 2018

Nõuandeid kontaktläätsede esmakordsele kasutajale

Kontaktläätsede esmakordsele kasutajale võib tunduda, et kontaktläätsed on väga haprad ja lähevad kergesti katki. Ka nende silma panek ja silmast eemaldamine võib tunduda keeruline. Tegelikult see nii ei ole - sagedasel kasutamisel tekib üsna kiiresti julgus ning vilumus kontaktläätsi õigesti käsitseda.

Esmakordsel kontaktläätsede kasutamisel järgige täpselt silmaarsti või optometristi antud juhiseid kandmisrežiimi kohta. Üldjuhul võib kontaktläätsi esmakordsel kasutamisel silmas hoida 2-3 tundi, teisel päeval neli tundi ja igal järgneval päeval kaks tundi kauem. Kontaktläätsedega harjumine võtab tavaliselt aega kuni kaks nädalat.

Kontaktläätsede päevase kandmise pikkus sõltub kontaktläätse tüübist, individuaalsest sobivusest kasutajale, silmade seisundist, kandmispaigast, töö iseloomust, hooldusvahendi sobivusest ja muudest asjaoludest.

Kontaktläätsede kasutamise aeg algab sellest hetkest, kui avate kontaktläätse pakendi ning see ei sõltu kasutamise kordadest. Et kontaktläätsed ei kahjustaks silmade tervist, järgige täpselt optometristi või silmaarsti soovitatud kandmisaega.

Kontaktläätsede silma asetamine

Leidke kontaktläätsede silma asetamiseks mugav koht. Soovitame istuda laua taga ning kasutada lauapeeglit. Kui teete seda aga vannitoas kraanikausi kohal, siis sulgege vee äravoolukoht. Pange hooldusvahend ning konteiner käeulatusse, peske käed korralikult vee ja seebiga ning kuivatage. Avage kontaktläätse konteineri üks kaas. Erineva tugevusega silmade korral jälgige, et kontaktläätsed segamini ei läheks. Parema silma kontaktlääts läheb paremasse silma ja vasaku silma kontaktlääts vasakusse silma.  Kallake kontaktlääts koos vedelikuga peopessa, puhastage kontaktlääts hoolikalt spetsiaalse hooldusvedelikuga. Ärge kasutage selleks vett ega sülge. Seejärel veenduge, et kontaktlääts on õigetpidi. Asetage kontaktlääts nimetissõrme tippu ja veenduge, et see on sõrme otsas nagu kauss - kontaktläätse servad peavad tõusma ülespoole. Kui kontaktlääts on sõrme tipus nagu taldrik, on see valepidi.

Kui kontaktlääts siiski läheb silma valepidi, siis on see silmas ebamugav. Võtke see uuesti silmast ära, loputage hooldusvahendiga ja pange õigetpidi silma.

Kontaktläätse silma asetamine ühe käega

Asetage kontaktlääts nimetissõrme tippu. Veenduge, et see on terve, puhas ning õigetpidi.

  1. Pead otse hoides ja otse ette vaadates tõmmake alalaug keskmise sõrmega alla.
  2. Vaadake üles ning asetage kontaktlääts õrnalt oma silmavalge alumisele osale.
  3. Vaadake alla, et lääts saaks paigutuda õigele kohale.
  4. Eemaldage nimetissõrm ettevaatlikult ja laske alalaug õrnalt lahti.
  5. Sulgege hetkeks silm – kontaktlääts asetub ise silma keskosale.

Kui tundub, et kontaktlääts ei läinud siiski silma keskosale, säilitage rahu - hoidke silm kinni ning vaadake paremale, vasakule, üles ja alla.

Korrake protseduuri kontaktläätse teise silma asetades.

Kui ühe käega on raske läätse silma asetada, siis proovige seda teha kahe käega.
Kontaktläätse silma asetamine kahe käega.
Asetage kontaktlääts parema nimetissõrme tippu. Veenduge, et see on terve, puhas ning õigetpidi.

  1. Kasutades vasaku käe keskmist sõrme tõmmake ülemine silmalaug üles.
  2. Kasutades parema käe keskmist sõrme tõmmake alumist silmalaugu allapoole.
  3. Asetage lääts silma keskkohta.
  4. Laugusid samas asendis hoides vaadake alla, et lääts asetuks silmas õigele kohale.
  5. Seejärel laske silmalaug aeglaselt lahti.

Kui tundub, et kontaktlääts ei läinud siiski silma keskosale, säilitage rahu - hoidke silm kinni ning vaadake paremale, vasakule, üles ja alla.

Korrake protseduuri kontaktläätse teise silma asetades.

Kui ühe käega on raske läätse silma asetada, siis proovige seda teha kahe käega.

Kontaktläätse silma asetamine kahe käega

Asetage kontaktlääts parema nimetissõrme tippu. Veenduge, et see on terve, puhas ning õigetpidi.

  1. Kasutades vasaku käe keskmist sõrme tõmmake ülemine silmalaug üles.
  2. Kasutades parema käe keskmist sõrme tõmmake alumist silmalaugu allapoole.
  3. Asetage lääts silma keskkohta.
  4. Laugusid samas asendis hoides vaadake alla, et lääts asetuks silmas õigele kohale.
  5. Seejärel laske silmalaug aeglaselt lahti.

Korrake protseduuri kontaktläätse teise silma asetades.

Kui kontaktlääts on silmas, kuid tunnete ebamugavust, siis toimige järgnevalt:

  • Vaadake peeglisse, asetage sõrm ettevaatlikult kontaktläätse servale ja liigutage seda nina suunas, ise samas suunas vaadates.
  • Pilgutage ja vaadake otse, laske läätsest lahti.

Kui ebamugavustunne püsib, võis juhtuda, et kontaktlääts läks silma valepidi või läätse ja sarvkesta vahele sattus võõrkeha. Eemaldage kontaktlääts silmast, puhastage hoolikalt, veenduge, et see on terve ning õigetpidi. Asetage kontaktlääts uuesti silma. Kui ebamugavustunne ei kao, eemaldage kontaktlääts uuesti silmast ning pöörduge silmaarsti või optometristi poole.

Kui olete mõlemad kontaktläätsed silma asetanud, loputage konteiner hooldusvedelikuga. Ärge kasutage vett. Jätke konteiner õhu kätte kuivama.

Läätse silmast eemaldamine

Leidke endale kontaktläätsede silmast eemaldamiseks mugav koht. Soovitame istuda laua taga ning kasutada lauapeeglit. Kui teete seda aga vannitoas kraanikausi kohal, siis sulgege vee äravoolukoht. Pange hooldusvahend ning konteiner käeulatusse, peske käed korralikult vee ja seebiga ning kuivatage.

Eemaldage kontaktläätsed enne meigi eemaldamist.

  • Vaadake üles, tõmmake alalaug keskmise sõrmega alla ja pange nimetissõrm kontaktläätse alumisele servale. Tõmmake kontaktlääts alla silmavalgele.
  • Võtke kontaktlääts õrnalt pöidla ja nimetissõrme vahele ja eemalda silmast. Sõrmi ei tohi tugevalt kokku vajutada, et lääts ei kleepuks.

Ühepäevaseid kontaktläätsi kasutades visake need pärast silmast eemaldamist minema. Kui kasutate pikemaajalisi kontaktläätsi, siis puhastage need hoolikalt. Kontaktläätsede hoolduse kohta lugege siit.

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

;