Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

by | nov. 13, 2019

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia – põhjused ja sümptomid

Suhkruhaigus ehk diabeet põhjustab muutusi silma võrkkestas ning selle tagajärjel võib nägemine halveneda. Diabeetiline retinopaatia on enam levinud diabeetikute võrkkesta kahjustus. Haiguse ravimata jätmine võib põhjustada nägemise langust või isegi pimedaks jäämist. 

Haiguse varajases staadiumis ei ole sümptomeid ning nägemine ei ole häiritud. Seepärast vajavad kõik suhkruhaiged kord aastas rutiinset silmapõhja kontrolli optometristi või silmaarsti juures. Nägemise säilimiseks on oluline võimalikult varakult avastada silmapõhjas tekkinud kahjustused ning vajadusel alustada raviga.

Mis on diabeetiline retinopaatia? 

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tagajärjel tekkinud silmapõhja kahjustus – haigus, mille suhtes võrkkest on eriti tundlik. Võrkkest on valgustundlik kiht, mis katab silma tagumist sisepinda. See muudab võrkkestale sattunud valguse läbi nägemisnärvi ajule signaaliks, mis töötleb saadud info visuaalseks pildiks. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta veresooni, põhjustades vere lekkimist ja ummistusi, katkestades nii võrkkesta osalise verevarustuse. Haiguse edenedes moodustuvad uued veresooned, mis põhjustavad nägemise halvenemist. 

Sümptomid

  • hägune või moonutatud nägemine;
  • värvide nägemine halveneb;
  • halb nägemine hämaras ja öösel; 
  • vahelduv nägemine, kord näeb ja siis jälle halvem nägemine;
  • haiguse hilisemas staadiumis tekivad vaatevälja tumedad, hõljuvad laigud või triibud, mis näevad välja nagu ämblikuvõrgud;
  • võib esineda topeltnägemist ja silmavalu;
  • lähedale halvenenud nägemine (ei ole seotud vanaea nägemisega).

Olulised faktid

  • Diabeeltiline retinopaatia on võrkkesta veresoonte kahjustus, mis on tekkinud suhkruhaiguse tagajärjel; 
  • Kõik suhkruhaiged vajavad kord aastas silmapõhjade kontrolli. See on ainuke viis haigust ennetada ja hoida edasi kontrolli all;
  • Diabeetiline retinopaatia võib tekkida kõikidel suhkruhaigetel; 
  • Varajases staadiumis sümptomid puuduvad;
  • Enamasti mõjutab haigus mõlemat silma;
  • Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on inimestel erinev. Enamasti tekib 8-10 aastat peale diabeedi tekkimist;
  • Laserraviga saab nägemist säilitada, mitte parandada;

Suhkruhaigetel on ka muid riskifaktoreid, nagu kõrge vererõhk, rasvumine, kõrge kolesteroolitase või tubaka tarbimine, kõik need suurendavad silma tüsistuste tekkeriski. 

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, harrastada tervislikku eluviisi ning järgida oma raviskeemi. Need aitavad ennetada muutusi silmapõhjas ning säilitada nägemist. 

 

 

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

by | Okt 30, 2019

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.

Alates sellest vanusest ohustavad  inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.

Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD) 

Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD. 

Maakuli degeneratsiooni sümptomid:

  • Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
  • Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
  • Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
  • Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
  • Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:

  1. Hoiduda suitsetamisest;
  2. Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
  3. Süüa kala või kalamaksaõli;
  4. Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
  5. Õues kanda päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa. 

Loe maakuli degeneratsiooni kohta lähemalt.

Katarakt ehk hallkae

Katarakt  on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.

Hallkae sümptomid:

  • Hägune nägemine;
  • Päikesevalgus ja päevavalgustus lambid võivad tunduda liiga eredad;
  • Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
  • Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
  • Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.

Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolett kiirgus elu jooksul. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine, kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.

Loe hallkae kohta lähemalt.

Glaukoom ehk rohekae

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

 Glaukoomi riskifaktorid

Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Loe glaukoomi kohta lähemalt.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.

Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

by | juuni 18, 2019

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Enamasti veedavad lapsed õues oluliselt rohkem aega kui täiskasvanud. Seetõttu on oluline kaitsta lapsi liigse UV kiirguse eest. Päikesekaitsekreemide ja liigse päikese eest kaitsvate peakatete kasutamine on lastevanemate seas laialt levinud. Sama oluline on UV kiirguse eest kaitsta laste silmi laste päikeseprillidega.

Lapsel laseb silma sees olev lääts päikesekiirgust rohkem läbi kui täiskasvanu oma. Seetõttu jõuab lapse silma võrkkestale rohkem UV kiirgust. Liigne UV kiirgus kahjustab silmaläätse, võrkkesta ja maakuli piirkonda. Päikeseprillide kasutamine juba lapseeas aitab ära hoida hilisemaid silmaprobleeme nagu hallkae ehk katarakt ja AMD ehk maakuli degeneratsioon.

Laste päikeseprillid aitavad kaitsta laste silmi UV-kiirguse ja liigse sinise valguse eest, olenemata sellest, kas on päikesepaisteline, pilvine või lumine päev.

Millal kaitsta lapse silmi UV kiirguse eest?

  • Lapsed peaksid päikeseprille kandma igal ajal kui nad on väljas – eriti kui nad on otsese päikesevalguse käes;
  • Päikeseprille on soovitatav kasutada ka varjus olles. Varjus väheneb mingil määral UV- kiirguse tase aga silmad puutuvad endiselt kokku UV- kiirgusega, mis peegeldub hoonetelt, teedelt ja muudelt pindadelt;
  • Päikeseprillide kasutamine on väga oluline ka talvel kuna lumi peegeldab tagasi 80% UV- kiirgusest;
  • Vesi peegeldab tagasi umbes 20% UV- kiirgusest, seetõttu on veekogude ääres olles väga oluline kaitsta silmi kvaliteetsete päikeseprillidega.

Kvaliteetsed laste päikeseprillid leiate optika kauplustest. Optika kauplused tagavad, et päikeseprillidel on 100% UV kaitse, prillid on vastupidavad ja mõeldud spetsiaalselt lastele. Lisaks oskab professionaalne personal soovitada ja anda nõu, millised päikeseprillid sobivad lapsele kõige paremini.

Millised laste päikeseprillid valida?

  • Kõige olulisem on olla veendunud, et lapse päikeseprillid on 100% UV kaitsega, klaasi värv on lapse ja lapsevanema eelistuse küsimus;
  • Võimalusel valida polariseeritud klaasidega päikeseprillid kuna need vähendavad peegeldusi ja suurendavad kontrastsust;
  • Klaasid peaksid olema plastikust, et tagada maksimaalne turvalisus;
  • Lapse päikeseprillid peaksid olema kerged ja hästi painduvast ning vastupidavast materjalist;
  • Lubage lapsel ise valida päikeseprillid, mis talle meeldivad. Nii on tõenäolisem, et laps tahab neid kanda ja hoolib nendest rohkem.

Teadlik lapsevanem kaitseb ka oma silmi kvaliteetsete päikeseprillidega ja on sellega eeskujuks oma lapsele!

Broneeri aeg laste nägemisuuringule.

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

by | veebr. 26, 2019

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Silmaarst ja optometrist tegelevad silmade ja nägemise kontrollimisega. Hooli oma silmade tervisest ja käi regulaarselt nägemiskontrollis.

Nägemisuuringute kabinetis võtavad vastu kogenud optometristid ja silmaarst ehk oftalmoloog. Kelle poole pöörduda?

Optometrist kontrollib ja korrigeerib nägemist

Optometrist on spetsialist, kes teostab nägemiskontrolle ja korrigeerib vajadusel nägemist. Optometrist väljastab prilliretsepte ja määrab kontaktläätsesid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule.

Nägemisuuringute kabinetis teostavad optometristid järgmisi uuringuid ja protseduure:

  • Nägemisteravuse kontroll;
  • Nägemise korrigeerimiseks prilliretseptide väljastamine;
  • Kontaktläätsede määramine;
  • Silmarõhu mõõtmine glaukoomi varajaseks avastamiseks;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. refraktomeetria;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
  • Sarvkesta topograafia sh silma kuivuse mõõtmine, keratokoonuse diagnostika;
  • Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhjade pildistamine ja hindamine.

Kooliealised lapsed ja täiskasvanud, kellel ei ole diagnoositud silmahaigusi, on oodatud regulaarsesse nägemiskontrolli optometristi juurde.

Väikelaste nägemist kontrollivad Nägemisuuringute kabineti optometristid koostöös silmaarstiga. Vajadusel suuname lapsed ja täiskasvanud edasi silmaarsti juurde.

Silmaarst diagnoosib ja ravib silmahaigusi

Silmaarst ehk oftalmoloog tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja ravimisega. Silmaarst võib väljastada prilliretsepte, kuid tavaliselt tegelevad sellega optometristid, kes on spetsialiseerunud nägemise korrigeerimisele.

Pöördu silmaarsti poole, kui sul esineb:

  • ootamatu ja kiire nägemise halvenemine;
  • valu, pisaravool, punetus jt põletikutunnused silmades;
  • kroonilised silmahaigus (glaukoom, võrkkesta düstroofia, katarakt);
  • muutused silma võrkkestal või silmarõhus.

Silmatraumade, põletuse, söövituse, nägemise äkilise muutuse ja teiste kiireloomuliste muredega pöördu lähimasse erakorralise meditsiini keskusesse.

Regulaarne nägemiskontroll

Regulaarne nägemiskontroll optometristi juures on oluline igas eas inimesele. Nii tagad selge ja mugava nägemise ning avastad rasked silmahaigused võimalikult varakult. 

Laste nägemist tuleb kontrollida:

  • 3. eluaastal;
  • 5-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Väikelaste nägemiskontrolle teostavad optometristid koostöös silmaarstidega. Koolieelset nägemiskontrolli ning edasisi laste ja täiskasvanute nägemisuuringuid viivad läbi optometristid.

Võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Prillide hooldamine

Prillide hooldamine

by | nov. 6, 2018

Prillide hooldamine

Prillide hooldamine

Prillikandjal on oluline jälgida, et prilliklaasid oleks puhtad ja kriimustusteta. Klaasi pinnal olevad kriimud ja mustus mõjutavad nähtavust üsna palju, seetõttu on prillide õige hooldamine oluline. Prilliraamide ja klaaside kahjustumist saab vältida, kui prille õigesti puhastada ja hoolikalt hoida.

  • Hoidke prille tugevas ja sobiva suurusega prillitoosis;
  • Prille lauale või muule kõvale pinnale asetades jälgige, et klaasid ei jääks allapoole;
  • Pange prillid ette ja võtke eest ära alati kahe käega;
  • Puhastage prilliklaase iga päev;
  • Prille võib puhastada leige voolava veega või spetsiaalse hooldusvahendiga ja kuivatada spetsiaalse mikrofiiberlapiga;
  • Kontrollige aegajalt prilliraami kruvisid;
  • Prillide painutamiseks ja kruvide kinnitamiseks pöörduge optika kauplusesse;
  • Ärge jätke prille autosse või otsese päikese kätte. Kõrge kuumus ja äärmuslik temperatuuri kõikumine võib prilliklaasi pinnakatet kahjustada;
  • Vältige prillide kandmist pealael, kuna sellises asendis võivad prilliraamid väänduda ja välja venida.

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

;