Diabeet ja silmade tervis

Diabeet ja silmade tervis

Diabeet ja silmade tervis

November on diabeetiliste silmahaiguste kuu. Selle raames pööratakse tähelepanu haiguse mõjule silmade tervisele ning nägemisele. Vaatame lähemalt, millist mõju avaldab diabeet patsiendi silmadele.

Oleme varasemalt kirjutanud aktiivse eluviisi ning tervisliku toitumise vajalikkusest keha ning silmade hea tervise toetamisel. See aitab vältida ka diabeedi teket. Tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on häiritud insuliini tootmine kõhunäärmes ja seega kõrgeneb organismis veresuhkru tase. Liigne veresuhkur kahjustab veresooni ning närvilõpmeid üle kogu keha – seega avaldab mõju ka silmadele.

Diabeet ja selle mõju silmade tervisele

Diabeet on peamine nägemise kaotuse põhjustaja 18-64 aastaste inimeste seas. Kõige enam kasvab diabeeti haigestumisel diabeetilise retinopaatia, makulaarödeemia, glaukoomi ja katarakti tekke riski. Neist kõige sagedasem on diabeetiline retinopaatia, mis ei pruugi endast, sarnaselt mitmetele teistele silmahaigustele, varajases staadiumis sümptomite kaudu märku anda. Diabeetik ei pruugi seetõttu olla teadlik silmapõhja probleemidest, muutusi aitab tuvastada regulaarne silmapõhjade kontroll.

Siiski on mõned sümptomid, mis võivad viidata muutustele silmapõhjas:

  • tumedate hõljumite esinemine nägemisväljas;
  • valgussähvatused;
  • tume vari või kuju nägemisväljas;
  • nägemise kaotamine
  • silmade valu või punetus 

Silmahaiguste tekkimise tõenäosus on suurem pikaajalise diabeedi diagnoosiga patsientidel, riskigrupis on ka suitsetajad ning rasedad. Kirjeldatud sümptomite esinemisel tuleks pöörduda viivitamatult vastuvõtule, et alustada õigeaegse raviga. 

Diabeetiliste silmahaiguste ennetamine

Diabeediga seotud silmahaiguste ennetamiseks tuleb teha korrektuure enda elustiilis ja toitumises ning vajadusel tarvitada arsti poolt määratud ravimeid. 

Silmade tervise hoidmiseks tuleb:

  • hoida kontrolli all organismi veresuhkru tase, seda kas ravimitega või järgides arsti poolt määratud toitumiskava. Nii saad olla kindel, et veresuhkru tasemes ei esine suuri kõikumisi, mis tekitavad muutusi silmapõhjas ning võivad viia tõsisemate silmahaigusteni;
  • jälgida vererõhku ning kolesterooli taset, kuna need süvendavad diabeedi poolt põhjustatud silmahaigusi;
  • loobuda suitsetamisest, kuna see kahjustab samuti veresoonkonda ning eriti silmas olevaid väikseid kapillaare;
  • vältida liigset kokkupuudet kahjuliku UV kiirgusega, mis suurendab katarakti tekke riski ning sümptomite progresseerumist.

Silmade tervise jälgimine

Diabeedi diagnoosi saanud patsientide jaoks on väga oluline olla kursis haiguse olemuse ja võimalike tüsistustega. Olulisel kohal on regulaarne nägemiskontrolli, kus uuritakse põhjalikult ka silmapõhjasid, nägemisnärvi ning -funktsiooni. Mitmed silmahaigused ei pruugi endast algstaadiumis märku anda. Samas võib esineda väikeseid  muutusi, mida ei pruugi igapäevaelus tähele panna. Muutused silmapõhjas või silma eesmises osas vajavad õigeaegset tähelepanu, et pidurdada nende süvenemist. Seejuures on keeruline ennustada, millisel määral ja kui raskelt võib diabeet silmi ja nägemist mõjutada. 

Diabeedi diagnoosiga patsiente ootame Nägemisuuringutesse – aitame hoida sinu silmade head tervist!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Silmasisene melanoom – teke, sümptomid ja ravi

Silmasisene melanoom – teke, sümptomid ja ravi

Silmasisene melanoom – teke, sümptomid ja ravi

Kasvaja on üks kõige tõsisemaid haigusi, mis inimest võib tabada. Kahjuks ei jää sellest puutumata ka silmad, kus võib kasvaja teke tuua kaasa tõsiseid tagajärgi inimese elukvaliteedile. Kõige sagedasem nägemist mõjutav kasvaja on silmasisene melanoom, mida esineb enam heleda naha ja silmadega inimestel. Kuigi haiguse tekkes mängivad rolli ka geneetilised tegurid, on melanoom haruldane ja tavaliselt avastatakse see juhuslikult silmapõhja kontrolli käigus. Varajane avastamine on oluline, et haigust kiiresti ravida ja vältida levimist teistesse kehaosadesse.

Selles blogipostituses teeme ülevaate silmasisese melanoomi tekkest, sümptomitest ja võimalikust ravist.

Silmasisene melanoom: teke

Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid. 

Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.

Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?

Haigus on salakaval, kuna ei pruugi ennast varajases staadiumis sümptomite kaudu märku anda. Teisalt võivad sümptomid olla mittespetsiifilised, kuna nende teke ja olemus sõltub kasvaja asukohast, suurusest ja kahjusalast. Seega ei pruugi patsient muutustele vajalikku tähelepanu pöörata ja ei jõua õigeaegselt silmapõhja uuringule

Esimesteks sümptomiteks võivad olla nägemisteravuse langus, silma valu ja ärritus, tume laik vaateväljas või nägemise kaotus. Välistatud ei ole ka nägemismoonutused või sirgete joonte lainetamine. Kui silmasisene melanoom tekib silma põhjas, võib esineda ka silma võrkkesta irdumist, mis annab endast märku valgussähvatustena või hõljumitena. Nägemine muutub aga uduseks, kui melanoom tekib ripskehas ja põhjustab silmaläätse dislokatsiooni. 

Silmasisese melanoomi areng võib endaga haiguse hilisemas faasis kaasa tuua metastaasite tekke ehk levimise teistesse organitesse. Selle risk oleneb eelkõige geneetikast ja melanoomi paiknemisest silmas. Kõige sagedamini esineb metastaase maksas, harvem kopsudes, nahal ja luudel.

Silmasisese melanoomi ravi

Haiguse täpne ravi sõltub melanoomi asukohast, suurusest ja staadiumist. Lisaks võetakse raviplaani koostamisel arvesse melanoomi poolt põhjustatud sümptomeid ning teisi kaasuvaid haiguseid. Kuigi väga väikese suurusega melanoomid ei pruugi vajada sekkumist, on oluline nende regulaarne jälgimine, et haiguse süvenemist õigeaegselt pidurdada.

Kõige sagedamini kasutatakse silmasisese melanoomi raviks kiiritus-, laserravi, silma või kasvajaga haaratud silmaosa eemaldamine. Hiljuti kiideti heaks kindlat tüüpi silmamelanoomi raviks immuunravi preparaat – see on sobilik neile, kellel ei ole võimalik melanoomi kirurgiliselt eemaldada ja ei esine metastaase. Ravimi sobilikkust hinnatakse personaalselt raviarsti poolt.

Melanoomi patsientide elumuse määr sõltub haiguse staadiumist selle avastamise ning ravi alguse hetkest. Lokaalse melanoomi puhul on see ca 85%, kuid langeb haiguse jõudmisel teistesse silma osadesse ja organitesse. 

Silmamelanoomi progresseerumise pidurdamise ja tõhusa ravi võtmeks on selle varajane avastamine – eriti seetõttu, et haigus ei pruugi väljenduda kindlate sümptomite kaudu. Regulaarne silmapõhja kontroll aitab kindlaks teha kõik silmadega seotud muutused ning avastada mitmeid silmahaigusi enne, kui hakkavad mõjutama meie igapäevast elu. 

Aitame hoolitseda sinu silmade hea tervise eest ning ootame sind nägemiskontrolli!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Sport ja silmavigastused

Sport ja silmavigastused

Sport ja silmavigastused

Sügis on suurepärane aeg liikumisharrastustega alustamiseks. Varasemalt oleme kirjutanud sellest, kuidas aktiivne eluviis aitab silmade head tervist toetada. Tasub aga meeles pidada, et erinevad spordialad võivad endaga kaasa tuua silmavigastusi – selgitame lähemalt, kuidas neid ennetada.

Levinud silmavigastused

Kõige enam puutuvad spordiga seotud silmavigastustega kokku inimesed, kes harrastavad kontaktspordialasid. Nendeks on näiteks jalgpall, korvpall, poks, hoki, padel, airsoft jne. Silmi kaitsvate vahendite kasutamine on oluline silmavigastuste vältimiseks, sest tõsisemad kahjustused võivad mõjutada silmade tervist või selle halvenemist hilisemas vanuses. 

Kõige sagedamini esineb vigastusi, mis on põhjustatud otsekontaktist kas spordivahendiga või kokkupuutest kaasmängijaga. Tõsisemad silmavigastused võivad oodata poksi, karate ja taekwondo harrastajaid. Füüsilise kontakti tulemusena võib välja kujuneda verevalum, tugevamal löögil ka silma võrkkesta irdumine. Esineda võib näo- ja silmapiirkonna lõikehaavu ja luumurde ning teisi kohest arstiabi vajavaid silmavigastusi. Lisaks puutuvad välispordi harrastajad kokku tavapärasest enam UV-kiirgusega, mis suurendab katarakti ning teiste silmahaiguste teket. 

Silmade kaitsmine sportimisel

Kõige tõhusam viis silmade kaitsmiseks on vastava kaitsevarustuse kasutamine. Oluline on, et nende vajalikkust ning korrektset kasutamist selgitatakse kõigile võimalikku ohtu kujutava spordialaga alustajatele. Kõige laialdasemalt kasutatavad kaitsevahendid on:

  • polükarbonaadist kaitseprillid – kasutatakse spordialadel silmade kaitsmiseks füüsilise vigastuse eest, mis võib esineda kokkupuutel palli, reketi, litri või kurikaga.
  • kiiver – paljudel kiivritel on silmi kaitsev funktsioon, näiteks vehklemises ja hokis.
  • kaitseprillid – mis varieeruvad vastavalt spordialale; nendeks saavad olla spetsiaalsed mäesuusatamiseks või squashi mängimiseks mõeldud prillid.
  • ujumisprillid – ujumiseks, sukeldumiseks, veesuusatamiseks ning teiseks spordialadeks, kus on otsene kokkupuude mere-, järve- või basseiniveega.
  • päikeseprillid – mitmete spordialade harrastajad puutuvad kokku intensiivse päikesekiirgusega: seetõttu kasutatakse silmade kaitsmiseks päikeseprille näiteks sõudmisel, purjetamisel ning kõrgmäestikel viibimisel.

Valmistu silmavigastusteks

Silmavigastused võivad tekkida ootamatult, kuid nendeks saab valmis olla ning soetada ravikappi esmast abi pakkuvad vahendid. Seda tasub teha eriti lapsevanematel, kuna need on tarvilikud vahendid juhuks, kui mänguhoos juhtub mõni õnnetus. Esmast leevendust pakub silmaloputusvedelik, mis on abimeheks olukordades, kus silma on sattunud näiteks mustus. Kui silm on saanud löögi, on esmast valu hea leevendada külma kompressiga. Siiski tasub vigastuse tekkel konsulteerida spetsialistiga ning tõsiste vigastuste puhul pöörduda koheselt arsti vastuvõtule.

Silmade tervise eest hoolitsemiseks sportimisel

Lisaks sobivale kaitsevarustusele, tuleb sportides meeles pidada piisava koguse vee tarbimist. Seda tehes tagad, et kehas on piisavalt vedelikku silmade niisutamiseks ja kuiva silma sündroomi vältimiseks. Lisaks on oluline vältida silmade puudutamist juhul, kui oled hoidnud käes mõnd spordivahendit – nii väldid käte kaudu mustuse ja bakterite jõudmist silma ning selle tulemusena põletiku või ärrituse teket. Seega on olulisel kohal ka käte regulaarne pesemine ja vajadusel kinnaste kasutamine. Silmade head tervist aitab toetada  mitmekesine toidulaud, mida rikastavad C, E ja A vitamiinid koos oomega-3 rasvhapetega. 

Aitame Nägemisuuringutes hoolitseda sinu silmade hea tervise eest! Kui oled sportides vigastanud oma silmi, pöördu esimesel võimalusel silmaarsti vastuvõtule.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Glaukoom on laialdaselt levinud silmahaigus, mis mõjutab eelkõige üle 50-aastaseid inimesi. Haiguse tulemusena kahjustub nägemisnärv, mida seostatakse enamasti silma siserõhu tõusuga, mis on tingitud silmasisese vesivedeliku äravooluteede ummistumisest. Siiski on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Selgitame lähemalt normaalrõhu glaukoomi teket, sümptomeid ning võimalikku ravi.

Normaalrõhu glaukoomi teke

Nagu silmahaiguse nimi viitab, jääb silmarõhk normaalrõhu glaukoomi puhul tavalise silmarõhu ehk 9-21 mmHg juurde. Sellest hoolimata toob see endaga kaasa nägemisnärvi kahjustumise. 

Normaalrõhu glaukoomil tekkel on ka geneetiline faktor ehk see areneb elu jooksul suurema tõenäosusega neil, kelle perekonnas on haigust esinenud. Riskiteguriteks on lisaks vanus, ebaregulaarne verevool nägemisnärvi ning seda ümbritsevate struktuuride anatoomilised kõrvalekalded, diabeet, uneapnoe ja Raynaud’ sündroom. Siiski ei ole normaalrõhu glaukoomi tekkemehhanismid veel lõplikult selged.

Normaalrõhu glaukoomi sümptomid

Normaalrõhu glaukoom on mõnevõrra salakaval haigus, kuna ei pruugi endast kohe märku anda ja reeglina puuduvad konkreetsed sümptomid. Harvadel juhtudel võib siiski esineda:

  • muutuseid vererõhus
  • migreeni
  • nägemise hägustumist
  • silmade kipitust või sügelust

Normaalrõhu glaukoomi puhul on glaukoomist eristuvaks sümptomiks nägemise kõrvalekallete esinemine nägemiskeskuse keskosas. Lisaks esineb patsientidel sagedamini optilise närvi verevalumeid. 

Normaalrõhu glaukoomi ravi

Normaalrõhu glaukoomi ravi sarnaneb suuresti tavalise glaukoomi ravile, mille eesmärgiks on silmarõhu vähendamine ja silmanärvi verevarustuse parandamine. Kuid kuna glaukoomi ravimise peamiseks eesmärgiks on silmarõhu alandamine, mis normaalrõhu puhul pole vajalik, ei pruugi olla samad võtted tõhusad. Silmahaiguse leevendamiseks kasutatakse nii laserravi kui silmaoperatsioone ning erinevaid ravimeid. Seejuures on oluline jälgida ka patsiendi vererõhku, kuna see avaldab otsest mõju silmarõhule ja tervisele laiemalt. Mõnel juhul on oluline konsulteerida täpsema raviplaani osas täiendavalt enda perearstiga.

Normaalrõhu glaukoom võib olla ettearvamatu – on patsiente, kelle jaoks ei too see kaasa nägemise halvenemist, kuid on ka neid, kelle nägemiskahjustused aja möödudes aina süvenevad ning lõpeb nägemise täielikku kaotusega. Kokkuvõttes annab normaalrõhu glaukoom olulise põhjuse, miks käia nägemisuuringus ka juhul, kui haigusele viitavaid sümptomeid ei esine ja nägemine ei ole halvenenud või kahjustunud. 

Aitame hoolitseda sinu silmade tervise eest – broneeri vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas mõjutab elustiil silmade vananemist?

Kuidas mõjutab elustiil silmade vananemist?

Kuidas mõjutab elustiil silmade vananemist?

Aktiivne ning tervislik elustiil on tervelt elatud aastate üks alustaladest. Lisaks üleüldisele heaolule mängib elustiil rolli ka meie silmade hea tervise tagamisel. Kuidas mõjutab elustiil meie silmade vananemist? Selgitame lähemalt meie värskes blogipostituses

Silmade tervist toetav toidulaud

Mitmekesine ning täisväärtuslik toitumine aitab hoida meie organismi tasakaalus ning omandada vajalikke toitaineid. Silmade tervist aitavad toetada näiteks A-vitamiin ehk karoteen ning oomega-3 rasvhapped. Seega tasub toidulauda rikastada juur- ja puuviljadega, kalatoodete või maksapasteediga – neid tarbides vähendad kuiva silma sündroomi ning maakuli degeneratsiooni tekke tõenäosust. Tasub ka silmas pidada, et liigsete küllastunud rasvhapete ning suhkrute tarbimine võib tõsta teiste silmahaiguste, näiteks katarakti, teket.

Oluline on tegeleda ka regulaarse liikumisega. Vähene füüsiline aktiivsus suurendab erinevate üldhaiguste riski, mille tagajärjel võib kannatada saada ka nägemine. Kehvad toitumisharjumused ning vähene liikumine võivad viia kõrgenenud vererõhu või diabeeti haigestumiseni, mis võivad omakorda kaasa tuua mitmeid tõsiseid silmadega seotud probleeme. Üks tõsisemaid diabeedi tagajärgi on diabeetiline retinopaatia.

Silmade tervist ohustavad harjumused

Silmade tervist ning vananemist ohustavad mitmed halvad harjumused. Nendest kõige levinum on liiga pikk ekraaniaeg, mis põhjustab silmades pinget, kuivust, nõrkust ja teatud juhtudel nägemise hägustumist. 

Silmade tervisele jätab jälje ka suitsetamine – see suurendab oluliselt katarakti, maakuli degeneratsiooni ning kuiva silma sündroomi teket. Tubakas leiduvad kemikaalid põhjustavad aga oksüdatiivset stressi ning silmapõletikku, mis võivad endaga lisaks nägemise halvenemisele tuua potentsiaalselt kaasa nägemise täielikku kadumist.

Üheks peamiseks silmahaiguste põhjustajaks on liigne kokkupuude UV-kiirgusega inimese elu jooksul. Päikeseprillid aitavad ennetada  silmade enneaegset vananemist ja tõsisemaid silmapõhja probleeme. Nende kasutamine on vajalik ka talvisel perioodil – seda põhjusel, et UV kiired peegelduvad tagasi lumelt ja jäält ning seega ohustavad silmi enda kahjuliku mõjuga. Lisaks aitavad päikeseprillid kaitsta vananemise eest silmade ümber olevat tundlikku nahka.

Iluharjumused kontrolli alla

Silmade vananemisele võivad hoogu anda valed iluharjumused. Näiteks mõjutab ebapiisav uneaeg lisaks silmade kuivusele ka nende punetust. Väsinuna olles tasub vältida silmade tugevat hõõrumist, eriti juhul, kui silmameik on veel eemaldamata. Seda järgides ei jõua mustus ja meigitooted silma ning seega ei riski sa ka võimaliku silmaärrituse või -põletiku tekkega. Silmade hõõrumine kahjustab muuhulgas silmade ümbruses olevaid imepisikesi kapillaare, mis varustavad sealset piirkonda vajalike toitainete ja hapnikuga.

Iluharjumused

Iluharjumused aitavad toetada silmade tervist

 

Regulaarne nägemiskontroll

Selleks, et jõuda varakult võimalike nägemis- või silmaprobleemide jälile, on oluline käia regulaarselt kontrollis. Süvauuring aitab mitmeid haigusi kindlaks teha ka siis, kui neile viitavaid kaebusi veel ei esine. Varajase avastamise korral on võimalik sümptomeid leevendada ning haiguse kulgu pidurdada. 

Aitame sul hoolitseda sinu silmade hea tervise eest – broneeri endale vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;