Vanusega muutub palju: meie harjumused muutuvad ja keha reageerib teisiti. Ühel hetkel võib telefonis olev tekst tunduda väiksem, restorani menüü liigub lugedes aina kaugemale või õhtune autosõit väsitab silmi rohkem kui mõni aasta tagasi.

Aga kas see tähendab, et nägemine peabki vanusega paratamatult halvaks minema?

Mitte päris. Vanusega toimuvad silmades loomulikud muutused, kuid see ei tähenda, et hea ja mugav nägemine peaks kaduma. Sageli vajavad silmad lihtsalt teistsugust tuge kui varem, näiteks ajakohast prilliretsepti, paremat valgustust, sobivaid lugemisprille või regulaarsemat kontrolli.

Mis vanusega silmades tegelikult muutub?

Üks levinumaid muutusi algab tavaliselt 40. eluaasta paiku. Silmal muutub keerulisemaks lähedale fokuseerida ning seetõttu võib lugemine, telefoni vaatamine või peenema teksti nägemine muutuda ebamugavamaks.

Seda nimetatakse vanusega seotud muutuseks ehk presbüoopiaks. See ei tähenda, et silmadega oleks midagi “katki”. See on väga tavaline loomulik muutus, mida märkavad varem või hiljem paljud inimesed.

Sageli annab see endast märku nii:

• tekst tundub lähedalt udune;
• tahad telefoni, raamatut või menüüd kaugemal hoida;
• lugedes või arvutiga töötades väsivad silmad kiiremini;
• peale lähitööd võib tekkida peavalu või pinge silmades;
• hämaras lugemine muutub ebamugavamaks.

Lisaks võivad ajapikku muutuda ka silmade niiskus, valgustundlikkus ja kontrastitaju. Näiteks võivad ere päike, valge lumi või vastutulevate autode tuled tunduda varasemast häirivamad. Samuti võivad silmad kuivada kiiremini, eriti siis, kui veedad palju aega ekraanis või kuiva siseõhuga ruumis.

Kas see tähendab, et nägemine halveneb igal juhul?

Ei tähenda. Õigem oleks öelda, et sinu silmades toimuvad vananemisega kaasnevad muutused.

Paljud inimesed näevad ka 50-, 60- või 70-aastaselt väga hästi, lihtsalt õigete abivahenditega. Kui prillid või kontaktläätsed vastavad silmade tegelikule vajadusele, võib nägemine olla jätkuvalt terav ja sinu igapäevaelu mugav.

Probleem tekib sageli siis, kui muutustega ei tegeleta. Näiteks kantakse aastaid samu prille, kuigi silmade vajadus on vahepeal muutunud. Või lükatakse kontrolli tulek edasi, sest arvatakse, et “eks see ongi lihtsalt vanus”.

Tegelikult võib väike retseptimuutus või kontroll tuua sinu igapäevaellu rohkem selgust. 

Mida saad ise teha, et silmad tunneksid end paremini?

Hea nägemise hoidmiseks ei pea tegema midagi keerulist. Sageli aitavad väikesed, aga järjepidevad harjumused.

Käi regulaarselt nägemiskontrollis.
Kui kannad prille või kontaktläätsi, märkad lähinägemises muutust või silmad väsivad kiiresti, tasub nägemist kontrollida vähemalt iga 1–2 aasta tagant. Kui kaebusi ei ole, sõltub sobiv kontrolli sagedus vanusest, tervisest, riskiteguritest ja optometristi soovitusest.

Uuenda prilliretsepti siis, kui vaja.
Kui hoiad teksti kaugemal, kissitad silmi, silmad väsivad lugedes kiiremini või tunned, et praegustest prillidest enam ei piisa, võib retsept vajada värskendamist.

Tee ekraanidest pause.
Ekraani vaadates pilgutame sageli harvemini, mistõttu silmad võivad kiiremini kuivada ja väsida. Lihtne 20-20-20 reegel aitab silmadele puhkust anda: iga 20 minuti tagant vaata umbes 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Loe ja tööta heas valguses.
Hämar valgus ei riku silmi ära, kuid võib muuta lugemise ja lähitöö ebamugavamaks. Hea, ühtlane valgustus vähendab silmade pingutust.

Kaitse silmi päikese eest.
Kvaliteetsed UV-kaitsega päikeseprillid ei ole ainult suvine aksessuaar. Need aitavad kaitsta silmi ereda valguse ja UV-kiirguse eest igas vanuses.

Pööra tähelepanu silmade kuivusele.
Kui silmad kipuvad kuivama, kipitama või õhtuks väsima, võivad aidata teadlikum pilgutamine, pausid, piisav vedeliku tarbimine ja vajadusel niisutavad silmatilgad.

Millal tasuks kindlasti kontrolli tulla?

Nägemiskontrolli ei pea ootama seni, kuni probleem muutub suureks. Kontrolli tasub tulla siis, kui märkad, et:

• tekst muutub lähedalt uduseks;
• hoiad telefoni või raamatut varasemast kaugemal;
• õhtune autosõit on muutunud ebamugavamaks;
• silmad väsivad ekraanitöö või lugemise ajal kiiresti;
• pärast lähitööd tekib peavalu;
• praegused prillid või läätsed ei tundu enam piisavad;
• nägemine on muutunud ja sa ei ole kindel, miks.

Enamasti on selliste muutuste põhjus lihtne ja lahendus veelgi lihtsam. Aga nägemiskontroll annab kindluse, mida sinu silmad tegelikult vajavad.

Kui nägemine halveneb järsult, tekivad valgussähvatused, palju uusi hõljumeid, tugev silmade valu või äkiline vaatevälja muutus, ei tasu oodata tavapärast kontrolli, siis tuleks abi otsida esimesel võimalusel.

Kokkuvõte: vanus muudab meie silmi, aga hea nägemine ei pea kaduma

Vanusega kaasnevad silmades loomulikud muutused. See on tavaline osa elust ja see ei ole midagi, mida peaks kartma.

Oluline on märgata, mida sinu silmad vajavad. Ajakohane prilliretsept, sobivad lahendused, head igapäevased harjumused ja regulaarne kontroll aitavad hoida nägemise võimalikult mugava ja selgena.

Seega meie vastus küsimusele on: vanus võib silmi muuta, aga hea nägemine ei pea sellepärast kuhugi kaduma.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.