Märts on töökoha silmatervise kuu. Selle raames otsustasime rääkida ühest kõige tavalisemast murest, mida kuuleme nii kontoritöötajatelt kui ka täpsust nõudva töö tegijatelt: silmade väsimisest tööpäeva jooksul.

Kas päeva lõpuks kipitavad silmad, pea on raske ja keskendumine hajub? Paljud peavad seda lihtsalt pika tööpäevaga kaasnevaks normaalseks sümptomiks, kuid sageli on põhjus hoopis silmade ülekoormuses.

Töökoha silmatervis ei tähenda enam ammu ainult kaitseprilide kasutamist. Ka kontoritöötaja silmad töötavad intensiivselt, sageli lausa 7–9 tundi järjest.

Mis juhtub silmadega pika tööpäeva jooksul?

1. Pidev lähifookus koormab silmalihaseid

Ekraanitöö tähendab, et silmad peavad hoidma fookust ühel kindlal kaugusel. Selle eest vastutavad väikesed silmasisesed lihased. Kui nad töötavad pikalt ilma pausita, tekib pinge – tulemuseks on silmade väsimus ja peavalu.

2. Me pilgutame vähem

Tavaliselt pilgutab inimene umbes 15–20 korda minutis. Ekraani vaadates võib see number langeda poole võrra. Tulemuseks on kuivus, kipitus ja kriipiv tunne silmades.

3. Vale prillitugevus süvendab probleemi

Kui nägemine ei ole täielikult korrigeeritud või prillid ei sobi konkreetseks tööks (nt kuvarikaugus erineb tavapärasest lugemiskaugusest), peavad silmad tegema lisatööd. See ei pruugi anda kohe tunda, kuid päeva lõpuks võib olla silmad väsimus üpriski märgatav.

4. Kehahoiak ja monitori asend mängivad rolli

Kui monitor on liiga madalal, liiga kõrgel või valgustus ei ole sobiv, hakkab sinu keha kompenseerima – sa kummardud ekraanile lähemale, tõstad lõuga või kissitad silmi. See koormab lisaks silmadele ka sinu kaela ja õlgu.

5 lihtsat märki, et silmad on tööpäevast ülekoormatud:

• Päeva lõpus esineb silmade kipitust või kuivust
• Peavalu tekib just tööpäeva teises pooles
• Tekst muutub udusemaks
• Pead ekraanile lähemale liikuma
• Keskendumine halveneb kiiremini kui varem

Kui need sümptomid korduvad, ei ole enam tegemist lihtsalt väsimusega.

Kuidas antud probleeme lahendada?

20-20-20 reegel võib kõlada juba üpriski ülepaisutatuna, kuid tegelikult võib sellel lihtsal ja igapäevasel soovitusel olla suur mõju. Reegel ütleb, et vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Teadvusta pilgutamist ja hoia õhuniiskus piisav. Kontoriruumides on sageli keeruline ise õhuniiskust reguleerida, kuid vajadusel saad paluda tellida oma ruumi õhuniisutaja. Kui töötad kodukontoris, jälgi kindlasti õhuniiskust just nendes ruumides, kus sa ekraani kõige enam kasutad. 

Kontrolli, kas monitori kõrgus ja kaugus on õiged.

• Ekraani ülaserv peab olema silmade kõrgusel või veidi madalamal, et vältida kummardamist. 
• Monitor peaks asetsema umbes käeulatuses.
• Ekraan peaks olema kergelt tahapoole kallutatud.
• Monitor peaks olema sinu ees, et vältida pidevat kaela keeramist.

Tööks mõeldud prillid erinevad sageli igapäevastest prillidest. Näiteks võib arvutitöö jaoks vajalik fookuskaugus olla teistsugune kui lugemiseks või autojuhtimiseks.

Millal tulla nägemiskontrolli?

• Kui tööpäeva lõpus esineb regulaarselt silmade väsimust
• Kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui 2 aastat
• Kui töö iseloom on muutunud (nt on lisandunud rohkem ekraanitööd)
• Kui esinevad kaebused, mis segavad igapäevatööd

Õigesti korrigeeritud nägemine vähendab väsimust, parandab keskendumist ja aitab hoida töövõimet.

Kokkuvõte

Silmade väsimus ei ole paratamatu osa tööpäevast. Sageli on see märk, et silmad teevad rohkem tööd, kui peaksid.

Töökoha silmatervis algab teadlikkusest – ja vajadusel professionaalsest nägemiskontrollist.

Kui tunned, et sinu silmad võiksid tööpäeva lõpus vähem pinges olla, tasub olukord üle vaadata.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.