Video- ja arvutimängudest on saanud paljude laste igapäevaelu lahutamatu osa. Koolivaheaegadel, kui õppetöö ei võta suuremat osa päevast, veedavad lapsed ekraanide ees sageli veelgi rohkem aega. Pikenenud ekraaniaeg toob endaga kaasa aga mõju lapse silmade tervisele. Kuidas mõjutavad laste silmi arvutimängud? Selgitame lähemalt.
Arvutimängude mõju: kuivad ja sügelevad silmad
Mängimise kõige suuremaks ohuks on pikenenud ekraaniaeg. See toob omakorda kaasa vähese pilgutamise ning silmade kuivuse. Erinevad uuringud on näidanud, et pilgutamine väheneb selle tõttu lausa 66%.
Kuivad silmad annavad endast märku sügeluse või punetuse kaudu, lisaks võib tekkida tunne, justkui oleksid silmas liivaterad. See paneb last silmi sagedamini hõõruma, mis võivad kahjustada silmi ning selle ümbruses olevaid pisikesi veresooni. Kui seda teha määrdunud kätega, suureneb ka infektsiooni tekkimise tõenäosus. Pikaajaline kuivus võib tõsiselt kahjustada silma sarvkesta.
Arvutimängude poolt põhjustatud silma- ja peavalud
Kaasahaarav mäng tähendab pidevalt liikuvat pilti. Silmad peavad seega kiiresti keskenduma ning aktiivselt liikuma – tegemist on koormava pingutusega, mis toob kaasa lisastressi. Kui seda on liiga palju, võib nägemises esineda:
- udust või topeltnägemist
- peavalu või migreeni
- valgustundlikkust
Seega, kui laps kurdab silma- või peavalu, võib olla põhjus just liigses ekraaniajas. Parimaks leevenduseks on silmadele puhkuse andmine ning tubaste tegevuste asnedamine näiteks õues mängimisega.
Müoopia ehk lühinägevuse areng
Liigne veedetud aeg video- ja arvutimängudega tähendab, et laps vaatab silmalihaseid pingutades vaid lähedale. Kui silmad ei saa puhkust vaadates kaugusesse, võib areneda lühinägevus ehk müoopia.
Müoopia esimesteks märkideks on udune nägemine kaugele vaatamisel, silmade kissitamine või televiisorile liiga lähedal istumine. Sümptomite tekkimisel on oluline pöörduda optometristi vastuvõtule, et teha esimesed sammud müoopia arengu pidurdamiseks. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete müoopiat pidurdavate klaasidega.
Aja saab broneerida mugavalt siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Arvutinägemise sündroom
Pikaajalisel järjestikusel mängimisel võib lapsel tekkida arvutinägemise sündroom. Selle tunnusteks on silmade väsimus ja keskendumisraskused, aga ka peavalu ning valu ülaseljas või õlgades.
Sümptomeid põhjustavad mitmed tegurid, kuid peamiselt on selle taga ekraani kontrastsus ning pidev pimestamine. Arvutinägemise sündroomi vältimiseks:
- palu lapsel teha iga 20 minuti tagant paus ja vaadata kaugusesse, eriti hea oleks paus teha õues mängides või jalutades
- muuda ekraani kontrastsust 60-70% peale
- aseta ekraan ruumis nii, et see ei peegeldaks päikesevalgust, lisaks veendu, et ruum oleks pimedal ajal valgustatud
Arvutimängude eelised
Hoolimata mitmetest ohtudest, on video- ja arvutimängudel ka mõningaid eeliseid. Kui laps mängib mõõdukalt, aitavad mängud parandada silmade reageerimiskiirust, kontrast tajumist ning tähelepanuvõimet.
Mänge kasutatakse mõningatel juhtudel ka nägemisteraapias, näiteks siis, kui lapsel esineb nn laisk silm ehk amblüoopia.
Seega on lapsevanemana oluline jälgida lapse harjumusi ning tähele panna muutusi tema nägemises. Julgusta last mängude vahepeal õues aega veetma, kontrolli tema ekraani heledust ja asetust toas. Erinevaid kõrvalekaldeid aitab kindlaks teha aga optometrist – broneeri aeg lapse iga-aastasesse nägemisuuringusse juba täna!
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415