Probleemid lapse nägemises mõjutavad tema arengut ja õpitulemusi – seega on nägemine õppimise üks kõige olulisemaid aluseid. Hea nägemine tagab, et laps näeb hästi tahvlile, suudab korrektselt lugeda ja kirjutada. Samuti võib kehv nägemine mõjutada lapse enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi, sest vahetundides ajaveetmine ja suhtlemine eeldavad head ruumitaju ja visuaalset koordineerimist.

Seetõttu on oluline pöörata lapse nägemisele tähelepanu juba varakult ning käia regulaarselt nägemiskontrollis. Õigeaegselt avastatud nägemisprobleemid on enamasti kergesti lahendatavad, kuid nende eiramine võib kaasa tuua takistusi kogu lapse arenguteel.

Kooli ja nägemisega on paraku seotud aga mitmeid müüte. Vaatame neid lähemalt ning selgitame, kas neil on tõepõhi all.

Müüt 1: Nägemismeel on võrdne ülejäänud nelja meelega

Ameerika Optomeetria Assotsiatsiooni andmetel on kuni 60% kogu ajust seotud visuaalse teabe kogumise või tõlgendamisega. See tähendab, et nägemismeel kasutab rohkem ajuressurssi kui kõik teised meeled kokku.

Tajume silmade abil kogu meid ümbritsevat maailma ning see on alus lapse arenguks. Nägemisprobleemid võivad endaga kaasa tuua õpiraskuseid – näiteks võib lapse jaoks muutuda keeruliseks lugemine, tähelepanu hajub kiiremini ning tekib tavapärasemast kiiremini väsimus. 

Müüt 2: Kui lapsel on 1.0  nägemine, ei saa tema õpiraskused olla seotud nägemisega

Nägemisteravus 1.0 viitab küll heale kaugele nägemisele, kuid ei anna täielikku ülevaadet lapse nägemisest. See ei kajasta, kuidas lapse silmad koos töötavad ega seda, kuidas ta suudab keskenduda lähitööle. Ka hea nägemisteravusega lapsel võivad esineda raskused fokuseerimisel, lugemisrea hoidmisel, sügavustaju ning silmade koostöö ja liikumisega.

Need probleemid võivad põhjustada peavalusid, topeltnägemist ja kiiret väsimist lugemisel – kõik need tegurid võivad mõjutada lapse õppeedukust.

Müüt 3: Ainult ATH mõjutab lapse keskendumist

Mitmeid nägemisprobleemide sümptomeid võib segi ajada ATH sümptomitega – lugemisel sõrmega järje pidamine, nihelemine, koolitööde vältimine, raskused loetu meelde jätmisel jne. Seega ei pruugi probleemide põhjuseks olla tähelepanuhäired ning kindlasti tasuks kontrollida täiendavalt lapse nägemist.

Müüt 4: Kooliõe poolt teostatavad nägemiskontrollid avastavad kõik lapse nägemisprobleemid

Tegelikkuses hindab kooliõde enamasti vaid lapse kaugelenägemist. Need ei hõlma silmade koostöö hindamist, teksti jälgimise oskust ega fookuse hoidmise võimet.

Põhjalik nägemiskontroll toimub optometristi juures, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja metoodikat. Sellises kontrollis hinnatakse kõiki nägemisega seotud funktsioone, mis on õppimiseks ja igapäevaeluks olulised.

Soovitatav on, et kõik koolieelsed ja kooliealised lapsed käiksid optometristi juures kontrollis vähemalt kord aastas. Aegsasti planeeritud visiit aitab tagada, et lapse silmad on sügiseks kooliteeks valmis.

Müüt 5: Huvitav raamat motiveerib last lugema

Mõnikord ei pruugi lapse vähese lugemise huvi taga olla igav raamat, vaid asjaolu, et lugemine on lapsele ebamugav. See juhtub eelkõige nendel juhtudel, kui lapsel esineb hägune või topeltnägemine, silmade väsimus või raskused ridade jälgimisel. Probleemide esinemisel on lugemist raskem nautida, kuid silmade regulaarne kontroll ja õiged prillid võivad seda muuta.

Müüt 6: Nägemisteraapia ei aita leevendada õpiraskusi

Nägemisteraapia on teaduslikult tõestatud viis, mis aitab parandada nii silmade koostööd ja liikuvust kui ka visuaalset mälu. Teraapia seisneb spetsiaalsete harjutuste tegemises – juhendi ja soovitused annab lapsele kaasa optometrist. Soovitud tulemusteni jõutakse tavaliselt 4-6 kuu jooksul. Seega võib olla see just õige lahendus sinu lapse silmade eest hoolitsemiseks.

Iga laps peaks enne kooli alustamist läbima nägemisuuringu ning käima optometristi juures regulaarselt vähemalt kord aastas. Vajadusel tasub kontrolli tulla ka muul ajal, kui ilmnevad õpiraskused või käitumismuutused.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945