Laste lühinägevus: kuidas pidurdab õues mängimine müoopia arengut?
Blogi | Lapsed | Laste silmaarst | Nägemiskontroll | Optometrist

Lühinägevust ehk müoopiat on maailmas diagnoositud juba enam kui kahel miljardil inimesel. Kuna see mõjutab üha suuremat hulka lapsi, on vanemate teadlikkus silmade tervise hoidmisest eriti oluline. Igapäevased harjumused, näiteks õues käimine ja ekraaniaja piiramine, võivad müoopia kujunemist märkimisväärselt pidurdada ning vähendada tõsisemate nägemisprobleemide riski täiskasvanueas.

Müoopia olemus

Müoopia ehk lühinägevus tekib siis, kui silmamuna on kas liiga pikk või sarvkesta murdumisvõime liiga suur, mistõttu valgus koondub võrkkesta ette ning kaugele vaatamine muutub uduseks. Selle kujunemises mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkonnategurid — näiteks on lühinägevuse risk suurem lapsel, kelle vanematel on samuti lühinägevus. Viimaste aastate teadusuuringud on aga üha selgemalt näidanud, et oluline mõju on ka lapse igapäevasel elukeskkonnal ja eluviisil.

 

Müoopia pidurdamine: õues veedetud aja eelised

Teadlased on kindlaks teinud, et lapse regulaarne õues viibimine võib ennetada müoopia teket ning aeglustada selle arengut. Selle taga on kolm peamist põhjust:

 

  1. Päikesevalgus ja dopamiin

Päikesevalgus aitab kehal toota dopamiini. Uuringud on näidanud, et madal dopamiinitase võrkkestas võib soodustada müoopia teke, eriti lastel. Päevavalguses viibimine suurendab dopamiini eritumist silmas ning võib ennetada ja aeglustada lühinägevust.

 

  1. Silmades oleva pinge vähendamine

Siseruumides veedavad lapsed palju aega lähedale vaadates, seda eelkõige õppides ja lugedes. Lisaks suurendab silmade stressi pikenenud ekraaniaeg. Õues viibides suunavad lapsed pilgu aga kaugusesse, mis aitab vähendada pinget ning silmi lõdvestada. Pidev lähedale vaatamine ning pikenenud ekraaniaeg on üks peamisi põhjuseid, miks müoopia on laste seas muutunud aina sagedasemaks.

  1. D-vitamiin:

Inimestel, kellel esineb müoopiat, on sageli madalam D-vitamiini tase. Esialgsed teadusuuringud viitavad, et päikesevalguse abil toodetav D-vitamiin võib mängida rolli silmade tervise hoidmisel ja müoopia arengu pidurdamisel. Samas tuleb meeles pidada, et laste tundlikke silmi tuleb kaitsta kahjuliku UV-kiirguse eest päikeseprillidega ning nahka päikesekreemiga. Oluline on ka piisav veejoomine, eriti aktiivsete tegevuste korral.

Lapsevanema roll müoopia pidurdamisel

Lapsevanematel on oluline roll lapse üldise tervise ja silmade heaolu toetamisel. Lisaks tasakaalustatud ja toitainerikkale toitumisele on tähtis piirata lapse ekraaniaega ning hoolitseda selle eest, et ta veedaks piisavalt aega värskes õhus. Näiteks võiks kuueaastane laps viibida iga päev õues vähemalt kaks tundi. Parim viis selleks on aktiivne liikumine, millest võib kujuneda kasulik ja pikaajaline harjumus. Lapseeas välja arenenud müoopia suurendab riski tõsisemate silmahaiguste tekkeks täiskasvanueas, näiteks glaukoom, kollatähni degeneratsioon ja võrkkesta irdumine. Seetõttu on ennetustöö varases eas eriti oluline.

Õues viibimine on vajalik ka neile lastele, kellel on müoopia juba välja arenenud. Oluline on õigeaegne sekkumine ning müoopia kontrolli all hoidmine, mida saab kõige tõhusamalt teha regulaarse nägemiskontrolli abil. Laste silmade eest hoolitsemine aitab pikendada silmade head tervist ka hilisemas eas.

Laste silmade tervise hoidmine algab kodust! Kaebuste tekkimisel broneeri aeg vastuvõtule. Kohtumiseni Nägemisuuringutes!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;