Glaukoom on laialdaselt levinud silmahaigus, mis mõjutab eelkõige üle 50-aastaseid inimesi. Haiguse tulemusena kahjustub nägemisnärv, mida seostatakse enamasti silma siserõhu tõusuga, mis on tingitud silmasisese vesivedeliku äravooluteede ummistumisest. Siiski on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Selgitame lähemalt normaalrõhu glaukoomi teket, sümptomeid ning võimalikku ravi.

Normaalrõhu glaukoomi teke

Nagu silmahaiguse nimi viitab, jääb silmarõhk normaalrõhu glaukoomi puhul tavalise silmarõhu ehk 9-21 mmHg juurde. Sellest hoolimata toob see endaga kaasa nägemisnärvi kahjustumise. 

Normaalrõhu glaukoomil tekkel on ka geneetiline faktor ehk see areneb elu jooksul suurema tõenäosusega neil, kelle perekonnas on haigust esinenud. Riskiteguriteks on lisaks vanus, ebaregulaarne verevool nägemisnärvi ning seda ümbritsevate struktuuride anatoomilised kõrvalekalded, diabeet, uneapnoe ja Raynaud’ sündroom. Siiski ei ole normaalrõhu glaukoomi tekkemehhanismid veel lõplikult selged.

Normaalrõhu glaukoomi sümptomid

Normaalrõhu glaukoom on mõnevõrra salakaval haigus, kuna ei pruugi endast kohe märku anda ja reeglina puuduvad konkreetsed sümptomid. Harvadel juhtudel võib siiski esineda:

• muutuseid vererõhus
• migreeni
• nägemise hägustumist
• silmade kipitust või sügelust

Normaalrõhu glaukoomi puhul on glaukoomist eristuvaks sümptomiks nägemise kõrvalekallete esinemine nägemiskeskuse keskosas. Lisaks esineb patsientidel sagedamini optilise närvi verevalumeid. 

Normaalrõhu glaukoomi ravi

Normaalrõhu glaukoomi ravi sarnaneb suuresti tavalise glaukoomi ravile, mille eesmärgiks on silmarõhu vähendamine ja silmanärvi verevarustuse parandamine. Kuid kuna glaukoomi ravimise peamiseks eesmärgiks on silmarõhu alandamine, mis normaalrõhu puhul pole vajalik, ei pruugi olla samad võtted tõhusad. Silmahaiguse leevendamiseks kasutatakse nii laserravi kui silmaoperatsioone ning erinevaid ravimeid. Seejuures on oluline jälgida ka patsiendi vererõhku, kuna see avaldab otsest mõju silmarõhule ja tervisele laiemalt. Mõnel juhul on oluline konsulteerida täpsema raviplaani osas täiendavalt enda perearstiga.

Normaalrõhu glaukoom võib olla ettearvamatu – on patsiente, kelle jaoks ei too see kaasa nägemise halvenemist, kuid on ka neid, kelle nägemiskahjustused aja möödudes aina süvenevad ning lõpeb nägemise täielikku kaotusega. Kokkuvõttes annab normaalrõhu glaukoom olulise põhjuse, miks käia nägemisuuringus ka juhul, kui haigusele viitavaid sümptomeid ei esine ja nägemine ei ole halvenenud või kahjustunud. 

Aitame hoolitseda sinu silmade tervise eest – broneeri vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945