Konvergents ehk silmade sissepöördumise nõrkus on lühi– ja kaugnägevuse kõrval enda esinemissageduselt kolmas nägemishäire. Konvergentsi probleemid esinevad hinnanguliselt 15% lastel, mistõttu on lastevanematel oluline pöörata tähelepanu viitavatele sümptomitele.
Mis on konvergents?
Kui vaatame kaugustes asuvat objekti, asetsevad meie silmad üksteisega paralleelselt. Mida lähemal vaadeldav objekt asub, seda rohkem liiguvad silmad fookuse säilitamiseks sissepoole. Kui seda aga ei juhtu, ei suuda silmad teha üksteisega pildi fokuseerimiseks piisavalt koostööd – see võib väljenduda nii pildi moonutuses kui topeltnägemises. Seega tekivad lastel konvergentsi probleemide tulemusel raskused lugemisel ning lähitööle keskendumisel, sõnad ja read võivad nö kokku sulada. Probleeme võib tekkida ka koordinatsiooni ja sportlike tulemustega. Lisaks võib esineda silmade pideva pingutuse tõttu peavalu ja -ringlust. Seetõttu võib seostada konvergentsi probleeme hoopis hüperaktiivsuse või tähelepanuhäiretega. Kuna konvergentsi probleeme ei pruugita kindlaks teha tavapärase nägemiskontrolli käigus, võib see jääda õigel ajal tähelepanuta.
Mis põhjustab konvergentsi probleeme?
Konvergentsi probleemide tekke taga võivad olla mitmed faktorid. Lisaks geneetilisele faktorile on kindlaks tehtud, et nägemishäiret esineb rohkem lastel, kellel on diagnoositud neuroloogilised probleemid või arenguhäired nagu autism või düsleksia. Olulist rolli mängivad ka silmalihaste tugevus ning vastupidavus ja lähitöö tegemise osakaal. See tähendab, et pideva arvuti, nutitelefoni või mõne muu digivahendi kasutamine suurendab konvergentsi probleemidega seotud sümptomite esinemist. Seega on oluline piirata laste ligipääsu nutivahenditele silmade tervise hoidmise eesmärgil.
Täiskasvanutel soovitatakse konverentsi probleemidega seotud sümptomite leevendamiseks piirata enda ekraanide vaatamise aega ning teha arvutiga töötamisel regulaarseid pause. Soovitatav on kasutada põhimõtet, mille alusel tuleks iga 20 minuti möödumisel vaadata kaugusesse vähemalt 20 sekundit.
Konvergentsi probleemide välja selgitamine ja ravi
Konvergentsi probleemidele viitavate sümptomite korral tuleb pöörduda optometristi vastuvõtule. Probleemi väljaselgitamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud, mis hõlmavad nägemisteravuse ja binokulaarse nägemise teste. Lisaks mõõdetakse ka konvergentsi lähipunkti ning jälgitakse silmade liikuvust.
Konvergentsi probleemide ravi sõltub selle tõsidusest, kuid peamiselt on kasutusel kolm viisi. Kõige sagedamini kasutatakse erinevaid silmaharjutusi ja -teraapiat. Nende eesmärgiks on tugevdada silmade koostööd ja parandada koordinatsiooni, samuti muuta patsiendi jaoks lähitöö tegemine mugavamaks.
Silmade fookuse parandamiseks võidakse patsiendile määrata ka prismaprillid, mille klaasid on disainitud selliselt, et vähendada patsiendi vajadust pöörata enda silmi sissepoole ning seega leevendada konvergentsi poolt põhjustatud sümptomeid.
Aitame sul ja sinu lapsel saada konvergentsi probleemid kontrolli alla – broneeri endale vastuvõtt optometristi juurde juba täna!
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415