Müoopia ehk lühinägevus – kooliea levinuim nägemishäire
Blogi

Kas sul on keeruline näha kaugel asuvaid objekte nagu näiteks liiklusmärgid, kuid raamatu lugemine ei valmista mingit muret? Sellisel juhul on sul tõenäoliselt müoopia ehk lühinägevus, mis on üsna tavapärane ning mida saab lihtsasti parandada prillide, kontaktläätsede või silma laseroperatsiooniga. 

Mis põhjustab müoopiat?

Müoopia puhul teravustatakse silma sattunud valguskiired silma võrkkesta ette. Põhjuseks on kas silma liiga tugevalt valgust murdev optiline süsteem (sarvkest, lääts) või liiga piklik silmakuju.


Kõrge müoopia: see on haigusseisundi tõsisem vorm, kus silmamuna kasvab eeldatust rohkem ja muutub eest väga pikaks. Lisaks sellele, et kaugele nägemine on raskendatud, võib see suurendada ka glaukoomi, katarakti ning irdunud võrkkesta esinemist.

Degeneratiivne müoopia: müoopia haruldane vorm, mis on vanematelt päritav. Selle puhul pikeneb silmamuna väga kiiresti ja põhjustab lühinägelikkust tavaliselt teisme- või varases täiskasvanueas. Seda tüüpi lühinägelikkus võib süveneda täiskasvanuks saades. Lisaks raskendatud kaugele nägemisele, on suurenenud oht glaukoomiks, irdunud võrkkestaks ning silmade ebanormaalseks veresoonte kasvuks.

Millised on müoopia sümptomid ning kuidas seda ravida?

Lühinägevuse sümptomiteks võib lugeda:
– Silmade kissitamine
– Peavalu
– Silmade pingetunne
– Väsimus
– Lastel võivad esineda koolis raskused tahvlile nägemisega

Progresseeruva müoopia raviks kasutatakse lastel atropiini sisaldavaid silmatilkasid, spetsiaalseid prille ning vajadusel ka läätsesid. Läätsed ei pruugi väga väikestele lastele sobida, sest neid on raske silma panna ning ära võtta või need võivad hoopiski ununeda ning seeläbi põhjustada silmakahjustusi. Sõltuvalt lühinägelikkuse tugevusest võib prille või läätsesid vaja minna kas pidevalt või aeg-ajalt näiteks tehes tegevusi, mis vajavad teravamat kaugele nägemist. Head prillid võiksid olla peegeldusvastase kaitsekihiga ning sinise valguse ja UV-kiirguse kaitsega, et vähendada vajadust eraldi päikeseprillide järgi.

Täiskasvanutel lisandub lisaks eelnevalt mainitule ka ravivõimalusena silmade laseroperatsioon, tänu millele ei ole tarvis enam prille või kontaktläätsesid kanda.

Kuna lühinägelikkust esineb aina enam, siis broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, et kontrollida nii enda kui ka oma lapse silmanägemist!

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;