Probleemid lapse nägemises mõjutavad tema arengut ja õpitulemusi – seega on nägemine õppimise üks kõige olulisemaid aluseid. Hea nägemine tagab, et laps näeb hästi tahvlile, suudab korrektselt lugeda ja kirjutada. Samuti võib kehv nägemine mõjutada lapse enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi, sest vahetundides ajaveetmine ja suhtlemine eeldavad head ruumitaju ja visuaalset koordineerimist.
Seetõttu on oluline pöörata lapse nägemisele tähelepanu juba varakult ning käia regulaarselt nägemiskontrollis. Õigeaegselt avastatud nägemisprobleemid on enamasti kergesti lahendatavad, kuid nende eiramine võib kaasa tuua takistusi kogu lapse arenguteel.
Kooli ja nägemisega on paraku seotud aga mitmeid müüte. Vaatame neid lähemalt ning selgitame, kas neil on tõepõhi all.
Müüt 1: Nägemismeel on võrdne ülejäänud nelja meelega
Ameerika Optomeetria Assotsiatsiooni andmetel on kuni 60% kogu ajust seotud visuaalse teabe kogumise või tõlgendamisega. See tähendab, et nägemismeel kasutab rohkem ajuressurssi kui kõik teised meeled kokku.
Tajume silmade abil kogu meid ümbritsevat maailma ning see on alus lapse arenguks. Nägemisprobleemid võivad endaga kaasa tuua õpiraskuseid – näiteks võib lapse jaoks muutuda keeruliseks lugemine, tähelepanu hajub kiiremini ning tekib tavapärasemast kiiremini väsimus.
Müüt 2: Kui lapsel on 1.0 nägemine, ei saa tema õpiraskused olla seotud nägemisega
Nägemisteravus 1.0 viitab küll heale kaugele nägemisele, kuid ei anna täielikku ülevaadet lapse nägemisest. See ei kajasta, kuidas lapse silmad koos töötavad ega seda, kuidas ta suudab keskenduda lähitööle. Ka hea nägemisteravusega lapsel võivad esineda raskused fokuseerimisel, lugemisrea hoidmisel, sügavustaju ning silmade koostöö ja liikumisega.
Need probleemid võivad põhjustada peavalusid, topeltnägemist ja kiiret väsimist lugemisel – kõik need tegurid võivad mõjutada lapse õppeedukust.
Müüt 3: Ainult ATH mõjutab lapse keskendumist
Mitmeid nägemisprobleemide sümptomeid võib segi ajada ATH sümptomitega – lugemisel sõrmega järje pidamine, nihelemine, koolitööde vältimine, raskused loetu meelde jätmisel jne. Seega ei pruugi probleemide põhjuseks olla tähelepanuhäired ning kindlasti tasuks kontrollida täiendavalt lapse nägemist.
Müüt 4: Kooliõe poolt teostatavad nägemiskontrollid avastavad kõik lapse nägemisprobleemid
Tegelikkuses hindab kooliõde enamasti vaid lapse kaugelenägemist. Need ei hõlma silmade koostöö hindamist, teksti jälgimise oskust ega fookuse hoidmise võimet.
Põhjalik nägemiskontroll toimub optometristi juures, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja metoodikat. Sellises kontrollis hinnatakse kõiki nägemisega seotud funktsioone, mis on õppimiseks ja igapäevaeluks olulised.
Soovitatav on, et kõik koolieelsed ja kooliealised lapsed käiksid optometristi juures kontrollis vähemalt kord aastas. Aegsasti planeeritud visiit aitab tagada, et lapse silmad on sügiseks kooliteeks valmis.
Müüt 5: Huvitav raamat motiveerib last lugema
Mõnikord ei pruugi lapse vähese lugemise huvi taga olla igav raamat, vaid asjaolu, et lugemine on lapsele ebamugav. See juhtub eelkõige nendel juhtudel, kui lapsel esineb hägune või topeltnägemine, silmade väsimus või raskused ridade jälgimisel. Probleemide esinemisel on lugemist raskem nautida, kuid silmade regulaarne kontroll ja õiged prillid võivad seda muuta.
Müüt 6: Nägemisteraapia ei aita leevendada õpiraskusi
Nägemisteraapia on teaduslikult tõestatud viis, mis aitab parandada nii silmade koostööd ja liikuvust kui ka visuaalset mälu. Teraapia seisneb spetsiaalsete harjutuste tegemises – juhendi ja soovitused annab lapsele kaasa optometrist. Soovitud tulemusteni jõutakse tavaliselt 4-6 kuu jooksul. Seega võib olla see just õige lahendus sinu lapse silmade eest hoolitsemiseks.
Iga laps peaks enne kooli alustamist läbima nägemisuuringu ning käima optometristi juures regulaarselt vähemalt kord aastas. Vajadusel tasub kontrolli tulla ka muul ajal, kui ilmnevad õpiraskused või käitumismuutused.
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415