Veebruar on nägemislanguse teadlikkuse kuu. Tegemist on nägemiskahjustustega, mida pole võimalik korrigeerida prillidega ega parandada operatsiooni abil. Seetõttu on häiritud igapäevaste toimingute tegemine, nagu lugemine, auto juhtimine ning toidu valmistamine. Selgitame lähemalt, mis võivad olla nägemislanguse põhjused, kuidas neid ennetada ja mis viisidel toime tulla.

Mis on nägemislangus?

Nägemislangus väljendub erinevates vormides. Lisaks lühi- ja kaugnägevusele võib see tähendada ka perifeerse nägemise kaotust, pimeala või ähmase nägemise esinemist. Siiski tuleb märkida, et nägemislangus ei tähenda automaatselt täielikku pimedaks jäämist – enamikel juhtudel säilib patsiendil sõltuvalt häirest teatud nägemisfunktsioon. Igapäevaelu aitavad vajadusel lihtsustada erinevad abivahendid. 

Nägemislanguse peamisteks põhjusteks on: 

• Maakuli degeneratsioon (AMD): võrkkesta keskosa kahjustusega kaasnev nägemise kaotus;
• Glaukoom: nägemisnärvi kahjustuse tulemusena tekkiv perifeerse nägemise kaotus;
• Diabeetiline retinopaatia: nägemise hägustumine või kaotus võrkkesta veresoonte kahjustuste tõttu;
• Katarakt: nägemise halvenemine silmaläätse hägustumise tõttu.

   

Nägemislangus: sümptomid

Kuna nägemislangusel võib olla mitmeid põhjuseid, võivad varieeruda ka selle sümptomid. Esmasteks tunnusteks on nägemise halvenemine hämaras või kehva valgusega ruumis. Samuti võib väheneda kontrastitundlikkus, mis raskendab objektide eristamist sarnasel taustal.

Samuti võib probleeme esineda tsentraalses ja perifeerses nägemises. Esimesel juhul tekib raskusi detailide nägemisel või inimeste äratundmisel ning seda juhul, kui need asuvad otse vaatevälja keskel. Probleemid perifeerses nägemises tähendavad raskusi äärealade tajumisel, mis omakorda võib muuta liikumise keerulisemaks, eriti möbleeritud ruumides ja võõrastes kohtades. 

Nägemislangust diagnoositakse põhjaliku nägemise uuringu raames. See hõlmab endast nägemisteravuse ja silmapõhja uuringuid, vaatevälja teste ning lisaks silmasisese rõhu mõõtmist, mis annab aimu glaukoomi olemasolust. 

Nägemislanguse ennetus ja ravi

Kuigi kõiki nägemishäireid ei ole võimalik sajaprotsendiliselt ennetada, on samme, mida saab teha nende tekkimise riski vähendamiseks. Kõige olulisem neist on regulaarselt kontrollida nägemist, mis aitab probleemidele jaole saada võimalikult vara ning seega pidurdada sümptomite progresseerumist. 

Olulisel kohal on mitmekesine toitumine ning tervislikud liikumisharjumused. Need aitavad ennetada krooniliste haiguste teket, mis omakorda soodustavad nägemishäirete kujunemist. Näiteks aitab silmakahjustuste teket vähendada veresuhkru ja -rõhu kontrolli all hoidmine.

Hoolimata sellest, et nägemislangust ei saa ravida, on võimalik kasutada mitmeid abivahendeid, mis aitavad igapäevase eluga paremini toime tulla.

• suurendavad abivahendid, näiteks luubid või teleskoopilised prillid, mis aitavad lugemisel ja detailide nägemisel;
• kohtvalgustid, mis aitavad parandada kontrastsust ning leevendavad hämaras ruumis tekkivaid probleeme;
• elektroonilised seadmed ja programmid, nagu ekraanilugejad, kõnesünteesijad ning spetsiaalsed rakendused, mis loevad arvuti või nutiseadme teksti ette.

Lisaks pakutakse tugeva nägemislangusega patsientidele spetsiaalseid rehabilitatsiooniprogramme, mis aitavad toime tulla erinevate igapäevaste ülesannetega. Kuigi nägemislangus võib tuua kaasa mitmeid väljakutseid, on olemas erinevaid viise, kuidas sellega edukalt toime tulla.

Kui oled märganud enda või oma lähedaste nägemises muutusi, pöördu kindlasti vastuvõtule. Veendu, et käid regulaarselt nägemiskontrollis ning panustad igapäevaselt silmade tervise hoidmisesse. Ootame sind Nägemisuuringutesse vastuvõtule!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945