“Visual snow syndrome” on haruldane neuroloogiline seisund, mille korral tajume ümbritsevat maailma ja vaadeldavaid objekte justkui lumisena. Seisund ei kao isegi siis, kui silmad sulgeda. Samuti võib see põhjustada valgustundlikkust ja halvenenud nägemist öösel. Kuigi “visual snow syndrome” mõjutab nägemist, ei ole see seotud silmade ehitusega, vaid hoopis sellega, kuidas pilte ajus töödeldakse ning võib esineda koos migreeni, ärevuse ja tinnitusega.
“Visual snow syndrome” on üsna haruldane ning esineb umbes 2-3% maailma inimestest. Täheldatud on, et antud sündroomi esineb pigem noorematel inimestel. Kahjuks selle tekkimist ennetada pole võimalik ning tekkepõhjused on teadmata, kuid see võib aja möödudes iseenesest kaduda. Vastupidiselt sellele võib sündroom ka süveneda.
Millisena näeb “Visual snow syndrome” välja?
Need, kellel esineb “visual snow syndrome” (VSS), näevad kogu vaatevälja ulatuses väikeseid hajutatud punkte, mis sarnaneb lumega. Nähtavad täpid võivad olla läbipaistvad, mustad, valged või isegi värvilised, mille intensiivsus on inimestel erinev. Täpid ei muutu suuremaks ega väiksemaks ega moodusta kogumikke. Mõne inimese jaoks võib “lumi” olla väga kurnav, muutes lihtsate ülesannete, näiteks lugemise, väga keeruliseks.
Kuigi “visual snow syndrome” tekkepõhjus pole teada, tuleneb see tõenäoliselt aju talitlushäirest. Teadlased peavad seda neuroloogiliseks seisundiks, millel on nii sensoorsed kui ka psühhiaatrilised aspektid.
Kuna visuaalne “visual snow syndrome” mõjutab kogu vaatevälja, on leitud, et see esineb aju visuaalses ajukoores. Kuna pilte ei töödelda ajus alguses õigesti, ei vaadata neid ka nägemisväljas õigesti.
Millised on “Visual snow syndrome’i” sümptomid?
- Pea- või lihasvalu (auraga migreen)
- Valgustundlikkus
- Kohin või sumin kõrvus – tinnitus
- Väikesed täpid vaateväljas
- Hõljumid ja sähvatused
- Kahekordne nägemine
- Väsimus, ärevus või depressioon
- Keskendumisraskused
- Halb unekvaliteet
- Oksendamine
Nendel inimestel, kes kannatavad migreeni käes, võivad sel ajal esineda tugevamad “visual snow syndrome’i” sümptomid.
Milline on “visual snow syndrome’i” ravi?
Visuaalse lume sündroomi jaoks pole standardset ravi, kuid selle ravimeetodeid uuritakse. Vahel katsetatakse sündroomi leevendamiseks ravimit, mis on kasutusel migreeni puhul.
Visual snow syndrome
Kuigi “visual snow syndrome” puhul konkreetne ravi puudub, on tark pöörduda neuro-oftalmoloogi poole, et kontrollida sümptomite põhjuseid. Paljud inimesed leiavad, et sümptomid süvenevad, kui nad on stressis või ei maga piisavalt.
Kuidas hoida “visual snow syndrome”‘i kontrolli all?
- Unegraafik – ärka ja uinu iga päev umbes samal ajal
- Kofeiini, nikotiini ja alkoholi vältimine – eriti päeva lõpus
- Ekraani kasutamise vältimine hilisõhtul vahetult enne uinumist
- Füüsiline ja vaimne tasakaal.
Pöördu vastuvõtule, kui sul esineb ülalloetletud sümptomeid. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415