Silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine on tähtis kogu eluea vältel. Alates 45ndast eluaastast tuleb silmade tervisele aga eriti rõhku panna, sest just siis algavad nägemises füsioloogilised muutused. Samuti ohustavad inimesi alates sellest vanusest erinevad silmahaigused. 

Järgnevalt räägime lähemalt ühest levinumast ealisest silmahaigusest, milleks on maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD). Maakuli degeneratsioon on maailmas väga levinud silmahaigus ning peamine pimeduse põhjus üle 50-aastaste inimeste seas.

Mis on maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine? 

Silma võrkkestal eristatakse kahte osa: perifeerne võrkkest ja kollatähn ehk maakul. Maakul on väike ümar ala silmanärvi lähedal silmapõhja keskosas. Kogu ülejäänud maakulit ümbritsev silmapõhi on perifeerne reetina ning moodustab 90% kogu silmapõhjast. Maakul on koht, kus fotoretseptorid on väga tihedalt koondunud, võimaldades meil nägemismeele abil tajuda ümbritsevat keskkonda teravalt, selgelt ja värviliselt. Seega on maakul nägemise kõige teravam ala.

Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakuli kahjustuse korral ei suuda kogu ülejäänud reetina ja selle aluskude enam tagada teravat nägemist ega värvitaju. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. 

Enamasti on maakuli degeneratsioon seotud vananemisega, avaldudes pärast 50. eluaastat. Mõningatel juhtudel aga võib AMD-d esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed, kellel on suguvõsas diagnoositud AMD.

Maakuli degeneratsioon kaks vormi

Maakuli degeneratsioonil eristatakse kahte erinevat vormi: kuiv ning märg maakuli degeneratsioon.

Kuiv ehk atroofiline maakuli degeneratsioon

85% juhtudest esineb kollatähni kärbumine kuiva vormina. Võrkkesta kogunevad ainevahetuse jäägid ehk druusid ning maakul muutub õhemaks ega tööta enam nii nagu varem. Aastate jooksul kaob järk-järgult nägemistäpsus. 10% juhtudest progresseerub kuiv maakuli degeneratsioon märjaks vormiks.

Märg maakuli degeneratsioon ehk võrkkestaalused uudisveresooned

Maakuli degeneratsiooni märja vormi korral on kollatähni kahjustus suurem. Sel juhul kasvavad mittetäisväärtuslikud veresooned reetina alla, tõstes selle üles. Tekib turse, mille tagajärel halveneb nägemine. Märg maakuli degeneratsioon võib tekkida nii ühte kui ka mõlemasse silma.

Maakuli degeneratsiooni sümptomid ehk avaldumine

AMD sümptomid sõltuvad sellest, millised maakuli osad on kahjustunud. 

• Esmaseks maakuli degeneratsiooni sümptomiks on tavaliselt udune nägemine nii kaugele kui ka lähedale.
• Kui kahjustunud on kollatähni fovea ehk keskpunkt, väheneb nägemistäpsus ning lugemine muutub raskeks või võimatuks.
• Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine.
• Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik.
• Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

Mida teha maakuli degeneratsiooni ennetamiseks?

Maakuli degeneratsiooni kuivale vormile ei ole ei konservatiivset ega kirurgilist ravi. Haiguse arengut saab aeglustada spetsiaalsete silmapõhja vitamiinidega. Märja vormi korral peatatakse haiguse areng silmasisese süstiga. Maakuli degeneratsiooni ennetamiseks saad aga teha muudatusi oma eluviisides. 

• Hoidu suitsetamisest, sest suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
• Söö palju luteiini ja zeaksantiini sisaldavaid toiduained nagu tumedad lehtköögiviljad, kale, spinat, lehtpeet, muna ja mais.
• Söö oomega 3 rasvhappeid sisaldavad toiduained nagu rasvane kala, tofu, kreeka pähklid ja chia seemned.
• Jälgi, et sinu vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all.
• Õues viibides kanna päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa.

 Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist! Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945.