Silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine on tähtis kogu eluea vältel. Alates 45ndast eluaastast tuleb silmade tervisele aga eriti rõhku panna, sest just siis algavad nägemises füsioloogilised muutused. Samuti ohustavad inimesi alates sellest vanusest erinevad silmahaigused.
Järgnevalt räägime lähemalt ühest levinumast ealisest silmahaigusest, milleks on maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD). Maakuli degeneratsioon on maailmas väga levinud silmahaigus ning peamine pimeduse põhjus üle 50-aastaste inimeste seas.
Mis on maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine?
Silma võrkkestal eristatakse kahte osa: perifeerne võrkkest ja kollatähn ehk maakul. Maakul on väike ümar ala silmanärvi lähedal silmapõhja keskosas. Kogu ülejäänud maakulit ümbritsev silmapõhi on perifeerne reetina ning moodustab 90% kogu silmapõhjast. Maakul on koht, kus fotoretseptorid on väga tihedalt koondunud, võimaldades meil nägemismeele abil tajuda ümbritsevat keskkonda teravalt, selgelt ja värviliselt. Seega on maakul nägemise kõige teravam ala.
Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakuli kahjustuse korral ei suuda kogu ülejäänud reetina ja selle aluskude enam tagada teravat nägemist ega värvitaju. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega.
Enamasti on maakuli degeneratsioon seotud vananemisega, avaldudes pärast 50. eluaastat. Mõningatel juhtudel aga võib AMD-d esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed, kellel on suguvõsas diagnoositud AMD.
Maakuli degeneratsioon kaks vormi
Maakuli degeneratsioonil eristatakse kahte erinevat vormi: kuiv ning märg maakuli degeneratsioon.
Kuiv ehk atroofiline maakuli degeneratsioon
85% juhtudest esineb kollatähni kärbumine kuiva vormina. Võrkkesta kogunevad ainevahetuse jäägid ehk druusid ning maakul muutub õhemaks ega tööta enam nii nagu varem. Aastate jooksul kaob järk-järgult nägemistäpsus. 10% juhtudest progresseerub kuiv maakuli degeneratsioon märjaks vormiks.
Märg maakuli degeneratsioon ehk võrkkestaalused uudisveresooned
Maakuli degeneratsiooni märja vormi korral on kollatähni kahjustus suurem. Sel juhul kasvavad mittetäisväärtuslikud veresooned reetina alla, tõstes selle üles. Tekib turse, mille tagajärel halveneb nägemine. Märg maakuli degeneratsioon võib tekkida nii ühte kui ka mõlemasse silma.
Maakuli degeneratsiooni sümptomid ehk avaldumine
AMD sümptomid sõltuvad sellest, millised maakuli osad on kahjustunud.
- Esmaseks maakuli degeneratsiooni sümptomiks on tavaliselt udune nägemine nii kaugele kui ka lähedale.
- Kui kahjustunud on kollatähni fovea ehk keskpunkt, väheneb nägemistäpsus ning lugemine muutub raskeks või võimatuks.
- Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine.
- Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik.
- Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.
Mida teha maakuli degeneratsiooni ennetamiseks?
Maakuli degeneratsiooni kuivale vormile ei ole ei konservatiivset ega kirurgilist ravi. Haiguse arengut saab aeglustada spetsiaalsete silmapõhja vitamiinidega. Märja vormi korral peatatakse haiguse areng silmasisese süstiga. Maakuli degeneratsiooni ennetamiseks saad aga teha muudatusi oma eluviisides.
- Hoidu suitsetamisest, sest suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
- Söö palju luteiini ja zeaksantiini sisaldavaid toiduained nagu tumedad lehtköögiviljad, kale, spinat, lehtpeet, muna ja mais.
- Söö oomega 3 rasvhappeid sisaldavad toiduained nagu rasvane kala, tofu, kreeka pähklid ja chia seemned.
- Jälgi, et sinu vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all.
- Õues viibides kanna päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa.
Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist! Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945.
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415