Laste silmaarst või optometrist – kelle poole pöörduda?
Laste silmaarsti juures tuleks lapse silmi kontrollida võimalikult varakult, sest sageli ei oska lapsevanemad lapsel silmaprobleemi kahtlustada.
Esmane kontroll (kolmandal eluaastal) tuleks teha koostöös laste oftalmoloogi ehk laste silmaarstiga. Alates viiendast eluaastast võib lapsega pöörduda optometristi poole.
Optometrist kontrollib üle lapse nägemisteravuse, silmade liikuvuse ja koostöö, värvitaju. Vajadusel suunab optometrist lapse edasi silmaarsti vastuvõtule. Silmade kontroll lastearsti või kooliõe poolt ei ole sama, mis optometristi poolt läbi viidav silmade uuring.
Millal kontrollida lapse silmi?
Silmade tervisel ja nägemisel on oluline osa lapse arengus, seetõttu tuleb laste silmi regulaarselt optometristi või laste silmaarsti juures kontrollida. Laste silmade kontroll võiks olla osa rutiinsest tervisekontrollist.
Imiku silmi kontrollitakse kohe peale sündi haiglas. Lapse silmade areng ja nägemine areneb kuni kaheksanda eluaastani. Eelkooliealised lapsed arendavad nägemise teel järgnevaid oskusi:
- silmade-käte-keha koordinatsiooni
- peenmotoorikat
- kirjutamist-lugemist
- visuaalseid võimeid
Loetletud tegevused aitavad kooliks ette valmistuda ning seetõttu lasub lapsevanematel vastutus jälgida lapse tegevusi ning märgata häireid silmade kasutamisel.
Laste silmaarsti peab külastama kolmandal eluaastal, et avastada õigeaegselt kaasasündinud silmahaigused, silmade liikuvuse häired ning kõrvalekaldeid, mis võivad takistada või pidurdada nägemise normaalset arengut.
Selles vanuses lapsed saavad sagedamini diagnoosiks amblüoopia, mis tähendab, et üks silm näeb teisest halvemini ehk on laisem. Amblüoopia ravi edukuse tagab õigeaegne avastamine ja silmaarsti poolt määratud raviplaanist kinnipidamine.
Laiska silma saab treenida tugevama silma kinni katmisega (oklusioonravi) ja raviprillide pideva kandmisega. Amblüoopia ravimata jätmine põhjustab püsiva nägemisteravuse languse.
Laste nägemisuuringud ja koolieelne nägemiskontroll
Alates 6. eluaastast teostab regulaarset laste nägemiskontrolli optometrist. Vajadusel suunab optometrist edasi laste silmaarsti juurde.
Kuue-seitsme aastase lapsega on oluline käia perearsti juures koolieelses tervisekontrollis, kus vaadatakse tervikuna üle lapse tervislik seisund ning hinnatakse tema valmisolekut kooliks. Koolieelses nägemisuuringus teostatakse järgmist:
- Nägemisteravuse kontroll;
- Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. Refraktomeetria;
- Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
- Olemasolevate prillide tugevuste mõõtmine;
- Silmapõhja pilt funduskaameraga;
- Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
- Prilliretsepti väljastamine, vajadusel silmaarsti vastuvõtule suunamine;
- Uuringu kokkuvõte.
Milliste probleemidega pöörduda laste silmaarsti või optometristi poole?
- Kui lapse silmad vaatavad erisuunda (strabism);
- kuuendaks elukuuks peaksid lapse silmad liikuvat objekti sujuvalt jälgima;
- laps kallutab sageli pead;
- sügab silmi;
- on eriti tundlik valguse suhtes;
- tal on raskused silmade- käte-keha koordinatsiooniga;
- väldib värvide või detailidega seotud tegevusi, nt puzzle kokkupanekut, värviraamatu värvimist.
Koolilapsega pöördu optometristi poole, kui ilmnevad järgmised probleemid:
- liiga lähedalt raamatu lugemine või kirjutamine,
- teleri liiga lähedalt vaatamine,
- tahvlile vaadates silmade kissitamine (müoopia).
Koolis saavad silmad suurema koormuse ning lapsel võib ilmneda kaugnägevus (hüperoopia).
Kuidas arendada lapse nägemist?
Kõige lihtsam on seda teha läbi erinevate mängude. Lapsele tuleb võimaldada mängida mänge, kus on tarvis kasutada käte-silmade-keha koordinatsiooni, näiteks klotsidest ehitusmängud, puzzle kokkupanek, värvimine, lõikamine, kleepimine, pallimängud, rattasõit.
Silmamälu aitab treenida mälumäng pildikaartidega. Väikestele on oluline raamatut ette lugeda ning pilte näidata, et tekiks seos loetuga. Lisaks tuleb piirata pikaajalisi silmi koormavaid tegevusi.
Hooli oma lapse silmade tervisest ja külasta regulaarselt laste silmaarsti või optometristi.
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415