Sõbrapäeva saabudes räägitakse palju lähedusest ja märkamisest. Kui silmad on udused või väsivad kiiresti, võib inimene hakata alateadlikult vältima olukordi, kus peab teisi kiiresti ära tundma, silmsidet hoidma või pikalt keskenduma. Väljastpoolt paistab see nagu hajameelsus või külmus, aga põhjus on sageli praktiline.

Toome välja mõned tüüpilised olukorrad ja kuidas need võivad nägemisega seotud olla.

“Ma ei näe tuttavaid ja jätan nad tervitamata”

Üks levinumaid kaebusi on see, et inimene ei tunne teisi tänaval, poes või koridoris ära enne, kui nad on väga lähedal. Tagantjärele on piinlik: “Ta kindlasti mõtles, et ma ignoreerin teda.”

Võimalikud nägemisega seotud põhjused:

• miinusprilli vajadus
• astigmatism
• kehvem kontrastitundlikkus (eriti hämaras)
• kuivus ja väsimus, mis muudavad nägemise päeva lõpuks uduseks

   

Kuidas see mõjutab meie omavahelist suhtlust? Inimene hakkab alateadlikult vältima olukordi, kus ta peab kiiresti reageerima (tervitama, lehvitama, naeratama), sest ta ei ole kindel, kas ta näeb korrektselt.

Halb nägemine ja ekraaniväsimus 

Kui tööpäev möödub suuresti ekraani taga, on üsna tüüpiline, et päeva lõpuks on silmad väsinud ja meie tähelepanu kannatab. Sellisel juhul ei ole probleem ainult töö efektiivsuses, vaid see mõjutab ka seda, kui palju me õhtul päriselt suhelda jaksame. 

Tüüpilised märgid:

• silmade kuivus/kipitus
• udune nägemine päeva lõpus
• peavalu (otsmikul või oimukohtades)
• tunne, et “ei viitsi enam inimestega rääkida”

   

Nägemiskontrolli käigus selgub, kas töö jaoks on prille vaja ja kas töökoht on ergonoomiline (ekraani kaugus ja kõrgus, valgus, istumisasend).

Silmside kaob, sest fookust on raske hoida

Silmside hoidmine tähendab, et pilk peab olema piisavalt stabiilne ja fookus mugav. Kui silmad peavad liigselt pingutama, tekib kiusatus vaadata vestluse ajal mujale. Sageli tekib see olukord siis, kui koosolekud või kohtumised toimuvad veebi vahendusel ning ekraani vaatamine on silmade väsimuse tõttu häiritud.

Võimalikud põhjused:

• vale või aegunud prillitugevus

   

• silmade koostöö häired (nt fookuse seadmine või silmade koostöö)
• nägemise kõikumine (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Tulemuseks on see, et inimene näib hajameelne või “ei kuula”, kuigi tegelikult silmad teevad rohkem tööd kui peaks.

Kui tunned, et halb nägemine häirib igapäevaelu, siis millal tasub kontrolli tulla?

Nägemiskontrolli tasub kaaluda, kui sa:

• ei tunne enam inimesi kaugemalt ära (eriti hämaras)
• kissitad pidevalt silmi, et pilku selgemaks saada
• silmad väsivad vestlustes või koosolekutel kiiresti
• tunned päeva lõpuks kuivust/kipitust või nägemine on päeva lõpuks udune
• sul on peavalu, mis tekib pikalt ekraanidega töötamisest või lugemisest

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.