Veebruar on nägemislanguse teadlikkuse kuu. Tegemist on nägemiskahjustustega, mida pole võimalik korrigeerida prillidega ega parandada operatsiooni abil. Seetõttu on häiritud igapäevaste toimingute tegemine, nagu lugemine, auto juhtimine ning toidu valmistamine. Selgitame lähemalt, mis võivad olla nägemislanguse põhjused, kuidas neid ennetada ja mis viisidel toime tulla.
Mis on nägemislangus?
Nägemislangus väljendub erinevates vormides. Lisaks lühi- ja kaugnägevusele võib see tähendada ka perifeerse nägemise kaotust, pimeala või ähmase nägemise esinemist. Siiski tuleb märkida, et nägemislangus ei tähenda automaatselt täielikku pimedaks jäämist – enamikel juhtudel säilib patsiendil sõltuvalt häirest teatud nägemisfunktsioon. Igapäevaelu aitavad vajadusel lihtsustada erinevad abivahendid.
Nägemislanguse peamisteks põhjusteks on:
- Maakuli degeneratsioon (AMD): võrkkesta keskosa kahjustusega kaasnev nägemise kaotus;
- Glaukoom: nägemisnärvi kahjustuse tulemusena tekkiv perifeerse nägemise kaotus;
- Diabeetiline retinopaatia: nägemise hägustumine või kaotus võrkkesta veresoonte kahjustuste tõttu;
- Katarakt: nägemise halvenemine silmaläätse hägustumise tõttu.
Nägemislangus: sümptomid
Kuna nägemislangusel võib olla mitmeid põhjuseid, võivad varieeruda ka selle sümptomid. Esmasteks tunnusteks on nägemise halvenemine hämaras või kehva valgusega ruumis. Samuti võib väheneda kontrastitundlikkus, mis raskendab objektide eristamist sarnasel taustal.
Samuti võib probleeme esineda tsentraalses ja perifeerses nägemises. Esimesel juhul tekib raskusi detailide nägemisel või inimeste äratundmisel ning seda juhul, kui need asuvad otse vaatevälja keskel. Probleemid perifeerses nägemises tähendavad raskusi äärealade tajumisel, mis omakorda võib muuta liikumise keerulisemaks, eriti möbleeritud ruumides ja võõrastes kohtades.
Nägemislangust diagnoositakse põhjaliku nägemise uuringu raames. See hõlmab endast nägemisteravuse ja silmapõhja uuringuid, vaatevälja teste ning lisaks silmasisese rõhu mõõtmist, mis annab aimu glaukoomi olemasolust.
Nägemislanguse ennetus ja ravi
Kuigi kõiki nägemishäireid ei ole võimalik sajaprotsendiliselt ennetada, on samme, mida saab teha nende tekkimise riski vähendamiseks. Kõige olulisem neist on regulaarselt kontrollida nägemist, mis aitab probleemidele jaole saada võimalikult vara ning seega pidurdada sümptomite progresseerumist.
Olulisel kohal on mitmekesine toitumine ning tervislikud liikumisharjumused. Need aitavad ennetada krooniliste haiguste teket, mis omakorda soodustavad nägemishäirete kujunemist. Näiteks aitab silmakahjustuste teket vähendada veresuhkru ja -rõhu kontrolli all hoidmine.
Hoolimata sellest, et nägemislangust ei saa ravida, on võimalik kasutada mitmeid abivahendeid, mis aitavad igapäevase eluga paremini toime tulla.
- suurendavad abivahendid, näiteks luubid või teleskoopilised prillid, mis aitavad lugemisel ja detailide nägemisel;
- kohtvalgustid, mis aitavad parandada kontrastsust ning leevendavad hämaras ruumis tekkivaid probleeme;
- elektroonilised seadmed ja programmid, nagu ekraanilugejad, kõnesünteesijad ning spetsiaalsed rakendused, mis loevad arvuti või nutiseadme teksti ette.
Lisaks pakutakse tugeva nägemislangusega patsientidele spetsiaalseid rehabilitatsiooniprogramme, mis aitavad toime tulla erinevate igapäevaste ülesannetega. Kuigi nägemislangus võib tuua kaasa mitmeid väljakutseid, on olemas erinevaid viise, kuidas sellega edukalt toime tulla.
Kui oled märganud enda või oma lähedaste nägemises muutusi, pöördu kindlasti vastuvõtule. Veendu, et käid regulaarselt nägemiskontrollis ning panustad igapäevaselt silmade tervise hoidmisesse. Ootame sind Nägemisuuringutesse vastuvõtule!
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415