Kuidas mõjutab elustiil silmade vananemist?
Blogi | Kuiv silm | Nägemiskontroll | Optometrist | Päikeseprillid

Aktiivne ning tervislik elustiil on tervelt elatud aastate üks alustaladest. Lisaks üleüldisele heaolule mängib elustiil rolli ka meie silmade hea tervise tagamisel. Kuidas mõjutab elustiil meie silmade vananemist? Selgitame lähemalt meie värskes blogipostituses

Silmade tervist toetav toidulaud

Mitmekesine ning täisväärtuslik toitumine aitab hoida meie organismi tasakaalus ning omandada vajalikke toitaineid. Silmade tervist aitavad toetada näiteks A-vitamiin ehk karoteen ning oomega-3 rasvhapped. Seega tasub toidulauda rikastada juur- ja puuviljadega, kalatoodete või maksapasteediga – neid tarbides vähendad kuiva silma sündroomi ning maakuli degeneratsiooni tekke tõenäosust. Tasub ka silmas pidada, et liigsete küllastunud rasvhapete ning suhkrute tarbimine võib tõsta teiste silmahaiguste, näiteks katarakti, teket.

Oluline on tegeleda ka regulaarse liikumisega. Vähene füüsiline aktiivsus suurendab erinevate üldhaiguste riski, mille tagajärjel võib kannatada saada ka nägemine. Kehvad toitumisharjumused ning vähene liikumine võivad viia kõrgenenud vererõhu või diabeeti haigestumiseni, mis võivad omakorda kaasa tuua mitmeid tõsiseid silmadega seotud probleeme. Üks tõsisemaid diabeedi tagajärgi on diabeetiline retinopaatia.

Silmade tervist ohustavad harjumused

Silmade tervist ning vananemist ohustavad mitmed halvad harjumused. Nendest kõige levinum on liiga pikk ekraaniaeg, mis põhjustab silmades pinget, kuivust, nõrkust ja teatud juhtudel nägemise hägustumist. 

Silmade tervisele jätab jälje ka suitsetamine – see suurendab oluliselt katarakti, maakuli degeneratsiooni ning kuiva silma sündroomi teket. Tubakas leiduvad kemikaalid põhjustavad aga oksüdatiivset stressi ning silmapõletikku, mis võivad endaga lisaks nägemise halvenemisele tuua potentsiaalselt kaasa nägemise täielikku kadumist.

Üheks peamiseks silmahaiguste põhjustajaks on liigne kokkupuude UV-kiirgusega inimese elu jooksul. Päikeseprillid aitavad ennetada  silmade enneaegset vananemist ja tõsisemaid silmapõhja probleeme. Nende kasutamine on vajalik ka talvisel perioodil – seda põhjusel, et UV kiired peegelduvad tagasi lumelt ja jäält ning seega ohustavad silmi enda kahjuliku mõjuga. Lisaks aitavad päikeseprillid kaitsta vananemise eest silmade ümber olevat tundlikku nahka.

Iluharjumused kontrolli alla

Silmade vananemisele võivad hoogu anda valed iluharjumused. Näiteks mõjutab ebapiisav uneaeg lisaks silmade kuivusele ka nende punetust. Väsinuna olles tasub vältida silmade tugevat hõõrumist, eriti juhul, kui silmameik on veel eemaldamata. Seda järgides ei jõua mustus ja meigitooted silma ning seega ei riski sa ka võimaliku silmaärrituse või -põletiku tekkega. Silmade hõõrumine kahjustab muuhulgas silmade ümbruses olevaid imepisikesi kapillaare, mis varustavad sealset piirkonda vajalike toitainete ja hapnikuga.

Iluharjumused

Iluharjumused aitavad toetada silmade tervist

 

Regulaarne nägemiskontroll

Selleks, et jõuda varakult võimalike nägemis- või silmaprobleemide jälile, on oluline käia regulaarselt kontrollis. Süvauuring aitab mitmeid haigusi kindlaks teha ka siis, kui neile viitavaid kaebusi veel ei esine. Varajase avastamise korral on võimalik sümptomeid leevendada ning haiguse kulgu pidurdada. 

Aitame sul hoolitseda sinu silmade hea tervise eest – broneeri endale vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;