Kuidas stress mõjutab meie nägemist?
Blogi

Inimeste silmad on väga tundlikud ja enamasti saame kohe aru, kui silmas on näiteks veresoon lõhkenud või ripsmekarv silma sattunud. Samuti paljud tervisehädad annavad endast märku just läbi silmade. Sinu nägemist võib mõjutada ka stress.

Varasemate uuringute kohaselt on välja selgitatud, et vaimne stress võib mõjutada silmi ja põhjustada nägemismoonutusi. Kui tunnete stressi, muret või hirmu, paneb keha “võitle-või põgene” reaktsioon sinu organismi toimima nii, et saaksid potentsiaalselt ähvardava olukorraga hakkama.

Selline keha reaktsioon mõjutab ka silmi ja nägemissüsteemi ning võib kaasa tuua silmade väsimuse, peavalu ja erinevaid nägemishäireid. Krooniline stress võib põhjustada ka silmasisese rõhu suurenemist, mis omakorda võib põhjutada nägemisnärvi kahjustusi. Samuti võib pikaajaline stress süvendada levinud silmahaigusi nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabeedist tingitud nägemise halvenemine, vanusega seotud kollatähni degeneratsioon ja teisi silmapõhja probleeme.

Kui stressitase tõuseb, vabaneb kortisool. Kortisool on peamine stressihormoon ja seda toodetakse neerupealistes. Kortisool mõjutab silmade ja aju veresoonkonda – see suurendab silmades rõhku, kahjustab veresooni ning põhjustab põletikku.

Stress ja silmad

Stress ja silmad

See kõik võib viia nägemise halvenemiseni. Stressi tõttu langenud nägemine võib stressi leevenedes taastuda – seetõttu on oluline stressitaset kontrollida ning vajadusel maandada.

Stress põhjustab järgmisi sümptomeid:

  • Udune nägemine
  • Tundlikkus ereda valguse suhtes
  • Kuivad silmad
  • Peavalu
  • Silmade koormus
  • Tõmblevad silmalaud

Need on enamasti märgid liigsest stressist ning sel juhul on soovitatav mõneks perioodiks aeg maha võtta. Sümptomid peaks kiirelt mööduma. Kui aga sümptomid ei möödu pöörduge meie kabinetti vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;