Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.
Alates sellest vanusest ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.
Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD)
Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD.
Maakuli degeneratsiooni sümptomid:
- Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
- Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
- Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
- Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
- Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.
5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:
- Hoiduda suitsetamisest;
- Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
- Süüa kala või kalamaksaõli;
- Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
- Õues kanda päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa.
Loe maakuli degeneratsiooni kohta lähemalt.
Katarakt ehk hallkae
Katarakt on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.
Hallkae sümptomid:
- Hägune nägemine;
- Päikesevalgus ja päevavalgustus lambid võivad tunduda liiga eredad;
- Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
- Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
- Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.
Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolett kiirgus elu jooksul. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine, kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.
Glaukoom ehk rohekae
Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.
Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust
Glaukoomi riskifaktorid
Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.
Glaukoomi tekke riskifaktorid on:
- Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
- Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
- Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
- Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
- Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
- Õhuke sarvkest;
- Migreen, külmad käed.
Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.
Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415