fbpx
Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia
Diabeet | Kasulikku lugemist | Nägemiskontroll | Silmahaigused

Diabeetiline retinopaatia – põhjused ja sümptomid

Suhkruhaigus ehk diabeet põhjustab muutusi silma võrkkestas ning selle tagajärjel võib nägemine halveneda. Diabeetiline retinopaatia on enam levinud diabeetikute võrkkesta kahjustus. Haiguse ravimata jätmine võib põhjustada nägemise langust või isegi pimedaks jäämist. 

Haiguse varajases staadiumis ei ole sümptomeid ning nägemine ei ole häiritud. Seepärast vajavad kõik suhkruhaiged kord aastas rutiinset silmapõhja kontrolli optometristi või silmaarsti juures. Nägemise säilimiseks on oluline võimalikult varakult avastada silmapõhjas tekkinud kahjustused ning vajadusel alustada raviga.

Mis on diabeetiline retinopaatia? 

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tagajärjel tekkinud silmapõhja kahjustus – haigus, mille suhtes võrkkest on eriti tundlik. Võrkkest on valgustundlik kiht, mis katab silma tagumist sisepinda. See muudab võrkkestale sattunud valguse läbi nägemisnärvi ajule signaaliks, mis töötleb saadud info visuaalseks pildiks. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta veresooni, põhjustades vere lekkimist ja ummistusi, katkestades nii võrkkesta osalise verevarustuse. Haiguse edenedes moodustuvad uued veresooned, mis põhjustavad nägemise halvenemist. 

Sümptomid

  • hägune või moonutatud nägemine;
  • värvide nägemine halveneb;
  • halb nägemine hämaras ja öösel; 
  • vahelduv nägemine, kord näeb ja siis jälle halvem nägemine;
  • haiguse hilisemas staadiumis tekivad vaatevälja tumedad, hõljuvad laigud või triibud, mis näevad välja nagu ämblikuvõrgud;
  • võib esineda topeltnägemist ja silmavalu;
  • lähedale halvenenud nägemine (ei ole seotud vanaea nägemisega).

Olulised faktid

  • Diabeeltiline retinopaatia on võrkkesta veresoonte kahjustus, mis on tekkinud suhkruhaiguse tagajärjel; 
  • Kõik suhkruhaiged vajavad kord aastas silmapõhjade kontrolli. See on ainuke viis haigust ennetada ja hoida edasi kontrolli all;
  • Diabeetiline retinopaatia võib tekkida kõikidel suhkruhaigetel; 
  • Varajases staadiumis sümptomid puuduvad;
  • Enamasti mõjutab haigus mõlemat silma;
  • Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on inimestel erinev. Enamasti tekib 8-10 aastat peale diabeedi tekkimist;
  • Laserraviga saab nägemist säilitada, mitte parandada;

Suhkruhaigetel on ka muid riskifaktoreid, nagu kõrge vererõhk, rasvumine, kõrge kolesteroolitase või tubaka tarbimine, kõik need suurendavad silma tüsistuste tekkeriski. 

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, harrastada tervislikku eluviisi ning järgida oma raviskeemi. Need aitavad ennetada muutusi silmapõhjas ning säilitada nägemist. 

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae
AMD | Glaukoom | Kae | Kasulikku lugemist | Silmahaigused

Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.

Alates sellest vanusest ohustavad  inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.

Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD) 

Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD. 

Maakuli degeneratsiooni sümptomid:

  • Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
  • Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
  • Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
  • Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
  • Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:

  1. Hoiduda suitsetamisest;
  2. Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
  3. Süüa kala või kalamaksaõli;
  4. Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
  5. Õues kanda päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa. 

Loe maakuli degeneratsiooni kohta lähemalt.

Katarakt ehk hallkae

Katarakt  on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.

Hallkae sümptomid:

  • Hägune nägemine;
  • Päikesevalgus ja päevavalgustus lambid võivad tunduda liiga eredad;
  • Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
  • Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
  • Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.

Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolett kiirgus elu jooksul. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine, kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.

Loe hallkae kohta lähemalt.

Glaukoom ehk rohekae

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

 Glaukoomi riskifaktorid

Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Loe glaukoomi kohta lähemalt.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.

Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!

Laste päikeseprillid – kohustuslikud igal ajal!
Kasulikku lugemist | Lapsed | Päikeseprillid | UV- kaitse

Enamasti veedavad lapsed õues oluliselt rohkem aega kui täiskasvanud. Seetõttu on oluline kaitsta lapsi liigse UV kiirguse eest. Päikesekaitsekreemide ja liigse päikese eest kaitsvate peakatete kasutamine on lastevanemate seas laialt levinud. Sama oluline on UV kiirguse eest kaitsta laste silmi laste päikeseprillidega.

Lapsel laseb silma sees olev lääts päikesekiirgust rohkem läbi kui täiskasvanu oma. Seetõttu jõuab lapse silma võrkkestale rohkem UV kiirgust. Liigne UV kiirgus kahjustab silmaläätse, võrkkesta ja maakuli piirkonda. Päikeseprillide kasutamine juba lapseeas aitab ära hoida hilisemaid silmaprobleeme nagu hallkae ehk katarakt ja AMD ehk maakuli degeneratsioon.

Laste päikeseprillid aitavad kaitsta laste silmi UV-kiirguse ja liigse sinise valguse eest, olenemata sellest, kas on päikesepaisteline, pilvine või lumine päev.

Millal kaitsta lapse silmi UV kiirguse eest?

  • Lapsed peaksid päikeseprille kandma igal ajal kui nad on väljas – eriti kui nad on otsese päikesevalguse käes;
  • Päikeseprille on soovitatav kasutada ka varjus olles. Varjus väheneb mingil määral UV- kiirguse tase aga silmad puutuvad endiselt kokku UV- kiirgusega, mis peegeldub hoonetelt, teedelt ja muudelt pindadelt;
  • Päikeseprillide kasutamine on väga oluline ka talvel kuna lumi peegeldab tagasi 80% UV- kiirgusest;
  • Vesi peegeldab tagasi umbes 20% UV- kiirgusest, seetõttu on veekogude ääres olles väga oluline kaitsta silmi kvaliteetsete päikeseprillidega.

Kvaliteetsed laste päikeseprillid leiate optika kauplustest. Optika kauplused tagavad, et päikeseprillidel on 100% UV kaitse, prillid on vastupidavad ja mõeldud spetsiaalselt lastele. Lisaks oskab professionaalne personal soovitada ja anda nõu, millised päikeseprillid sobivad lapsele kõige paremini.

Millised laste päikeseprillid valida?

  • Kõige olulisem on olla veendunud, et lapse päikeseprillid on 100% UV kaitsega, klaasi värv on lapse ja lapsevanema eelistuse küsimus;
  • Võimalusel valida polariseeritud klaasidega päikeseprillid kuna need vähendavad peegeldusi ja suurendavad kontrastsust;
  • Klaasid peaksid olema plastikust, et tagada maksimaalne turvalisus;
  • Lapse päikeseprillid peaksid olema kerged ja hästi painduvast ning vastupidavast materjalist;
  • Lubage lapsel ise valida päikeseprillid, mis talle meeldivad. Nii on tõenäolisem, et laps tahab neid kanda ja hoolib nendest rohkem.

Teadlik lapsevanem kaitseb ka oma silmi kvaliteetsete päikeseprillidega ja on sellega eeskujuks oma lapsele!

Broneeri aeg laste nägemisuuringule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas
Kasulikku lugemist | Nägemiskontroll | Optometrist | Silmaarst

Silmaarst ja optometrist tegelevad silmade ja nägemise kontrollimisega. Hooli oma silmade tervisest ja käi regulaarselt nägemiskontrollis.

Nägemisuuringute kabinetis võtavad vastu kogenud optometristid ja silmaarst ehk oftalmoloog. Kelle poole pöörduda?

Optometrist kontrollib ja korrigeerib nägemist

Optometrist on spetsialist, kes teostab nägemiskontrolle ja korrigeerib vajadusel nägemist. Optometrist väljastab prilliretsepte ja määrab kontaktläätsesid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule.

Nägemisuuringute kabinetis teostavad optometristid järgmisi uuringuid ja protseduure:

  • Nägemisteravuse kontroll;
  • Nägemise korrigeerimiseks prilliretseptide väljastamine;
  • Kontaktläätsede määramine;
  • Silmarõhu mõõtmine glaukoomi varajaseks avastamiseks;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. refraktomeetria;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
  • Sarvkesta topograafia sh silma kuivuse mõõtmine, keratokoonuse diagnostika;
  • Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhjade pildistamine ja hindamine.

Kooliealised lapsed ja täiskasvanud, kellel ei ole diagnoositud silmahaigusi, on oodatud regulaarsesse nägemiskontrolli optometristi juurde.

Väikelaste nägemist kontrollivad Nägemisuuringute kabineti optometristid koostöös silmaarstiga. Vajadusel suuname lapsed ja täiskasvanud edasi silmaarsti juurde.

Silmaarst diagnoosib ja ravib silmahaigusi

Silmaarst ehk oftalmoloog tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja ravimisega. Silmaarst võib väljastada prilliretsepte, kuid tavaliselt tegelevad sellega optometristid, kes on spetsialiseerunud nägemise korrigeerimisele.

Pöördu silmaarsti poole, kui sul esineb:

  • ootamatu ja kiire nägemise halvenemine;
  • valu, pisaravool, punetus jt põletikutunnused silmades;
  • kroonilised silmahaigus (glaukoom, võrkkesta düstroofia, katarakt);
  • muutused silma võrkkestal või silmarõhus.

Silmatraumade, põletuse, söövituse, nägemise äkilise muutuse ja teiste kiireloomuliste muredega pöördu lähimasse erakorralise meditsiini keskusesse.

Regulaarne nägemiskontroll

Regulaarne nägemiskontroll optometristi juures on oluline igas eas inimesele. Nii tagad selge ja mugava nägemise ning avastad rasked silmahaigused võimalikult varakult. 

Laste nägemist tuleb kontrollida:

  • 3. eluaastal;
  • 5-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Väikelaste nägemiskontrolle teostavad optometristid koostöös silmaarstidega. Koolieelset nägemiskontrolli ning edasisi laste ja täiskasvanute nägemisuuringuid viivad läbi optometristid.

Võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Prillide hooldamine

Prillide hooldamine

Prillide hooldamine
Hooldamine | Kasulikku lugemist

Prillide hooldamine

Prillikandjal on oluline jälgida, et prilliklaasid oleks puhtad ja kriimustusteta. Klaasi pinnal olevad kriimud ja mustus mõjutavad nähtavust üsna palju, seetõttu on prillide õige hooldamine oluline. Prilliraamide ja klaaside kahjustumist saab vältida, kui prille õigesti puhastada ja hoolikalt hoida.

  • Hoidke prille tugevas ja sobiva suurusega prillitoosis;
  • Prille lauale või muule kõvale pinnale asetades jälgige, et klaasid ei jääks allapoole;
  • Pange prillid ette ja võtke eest ära alati kahe käega;
  • Puhastage prilliklaase iga päev;
  • Prille võib puhastada leige voolava veega või spetsiaalse hooldusvahendiga ja kuivatada spetsiaalse mikrofiiberlapiga;
  • Kontrollige aegajalt prilliraami kruvisid;
  • Prillide painutamiseks ja kruvide kinnitamiseks pöörduge optika kauplusesse;
  • Ärge jätke prille autosse või otsese päikese kätte. Kõrge kuumus ja äärmuslik temperatuuri kõikumine võib prilliklaasi pinnakatet kahjustada;
  • Vältige prillide kandmist pealael, kuna sellises asendis võivad prilliraamid väänduda ja välja venida.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad – mida teha?
Kasulikku lugemist | Kuivad silmad | Optometrist | Silmatilgad

Kuivad silmad

“Kuiva silma” sündroom tähendab kestvat niiskuse puudumist silmas, mis põhjustab kraapivat tunnet ja ebamugavust. Kuivad silmad on levinud probleem, enamus inimesi kannatab elu jooksul aeg-ajalt selle tõttu.

Pidev silmapinna kuivus vähendab silma kaitsefunktsiooni, seetõttu esineb sagedamini silmapõletikke ja nägemine võib olla häiritud. Silmade kuivust on võimalik vajaliku tehnika abil optometristide juures mõõta.

Kuiva silma sümptomid

Kuivad silmad põhjustavad ebamugavaid vaevusi. Pöördu spetsialisti poole, kui koged järgnevaid sümptomeid:

  • silmade põletuse-, sügeluse-, võõrkehatunne;
  • krooniline liivatera tunne;
  • valguskartlikkus;
  • silmade väsimine ja kuivus;
  • silmade punetus;
  • kleepuvad pisarad;
  • hägune nägemine;
  • liigne pisaratevool.

Kuiva silma sündroomi põhjused

Kuiva silma sündroomi tekkepõhjused võib jagada kaheks:

  • silma pisaratootmise mehhanismi rikke tõttu tekib liiga vähe pisaraid;
  • pisarad on kehva kvaliteediga, mistõttu pisarad aurustuvad sarvkesta pinnalt kiiresti.

Pisara puudulikkus on tingitud häiritud pisaranäärmete tööst. Sellest tulenevalt halveneb pisaravedeliku tootmine ja jaotamine. Pisaravedeliku tootmist võivad vähendada näiteks diabeet, herpes zoster, pikaaegne kontaktläätsede kandmine ning mõningad silmaoperatsioonid.

Lisaks põhjustavad silmade kuivust:

  • konditsioneeritud õhk;
  • kuumus;
  • madal niiskustase õhus;
  • pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega;
  • pikaajaline kontaktläätsede kandmine.

Kuiva silma riskitegurite hulka kuuluvad muu hulgas ealised muutused, ravimite kõrvaltoime, hormonaalsed muutused, keskkonnategurid, pikaajaline arvuti või nutiseadme ekraani jälgimine.

Kuidas leevendada silmade kuivust?

Silmade kuivust on võimalik mõõta optometristi ja silmaarsti juures.

Uuringu järel annab optometrist soovitused kuivuse leevendamiseks. Kõige lihtsam on anda silmadele puhkust. Kui silmade kuivustase ei ole väga kõrge, piisab niiskuse taastamiseks näiteks kontaktläätsede asemel prillide kandmisest või silmatilkadest.

Lähitööst ja ekraanide vaatamisest tingitud kuivuse puhul aitab silmade sagedane pilgutamine ja lühikeste pauside tegemine, võimalusel kaugusesse vaatamine ning mõneks ajaks keskkonna vahetamine.

Teatud juhtudel soovitab optometrist kasutada niisutavaid silmatilkasid ehk kunstpisaraid. Kui silmad ei suuda piisaval määral pisaraid toota, aitavad silmatilgad niiskustaseme taastada.

Kuidas kaitsta silmi arvutiga töötades?

Enamus arvutiga töötavaid inimesi teavad, mida tähendab, kui silmad on kuivad. Vähesest pilgutamisest, intensiivsest sinisest valgusest ja kontori kehvast sisekliimast põhjustatud silmade kuivus teeb ekraanidega töötamise ebamugavaks.

Arvutiga töötades väldi silmade kuivust järgmiste tegevustega:

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Järgi 20/20/20 reeglit – vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli. See aitab pisarate aurustumist vähendada;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket;
  • Liigu piisavalt.

Kuivad silmad on ebamugav vaevus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Sobiva leevenduse leidmiseks pöördu spetsialisti poole, kes mõõdab silmade kuivust ja pakub lahenduse.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;