fbpx
Sinise valguse kaitsega prilliklaasid – kellele, miks ja millal?

Sinise valguse kaitsega prilliklaasid – kellele, miks ja millal?

Sinise valguse kaitsega prilliklaasid – kellele, miks ja millal?

Inimesed veedavad peaaegu poole oma päevast kasutades erinevaid ekraane ja nutiseadmeid, mis kiirgavad kahjulikku sinist valgust. Pikaajaline selliste ekraanide vaatamine väsitab meie silmi ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Liigne kiirgus on kahjulik ka silma struktuuridele nagu silmalääts ja reetina.

Inimese silm on võimeline nägema valguslaineid lainepikkusega 380 nanomeetrit kuni 780 nanomeetrit. Sealt silmale nähtava sinivioletsele või sügavsinise spektri osa on madalam ja kahjulik silmale jäädes vahemikku 415 nm ja 450 nm. 

Kahjuliku valguskiirguse kuhjuvat toimet ei tohi jätta tähelepanuta. Spetsiaalselt sel eesmärgil on juhtivad prilliklaasi tootjad välja töötanud sinist valgust blokeerivad prilliläätsed ja filtrid. Need lasevad läbi kasuliku valguse, kuid filtreerivad välja UV-kiirguse, mis võib soodustada erinevate silmahaiguste teket (katarakt, AMD) ja sinakaslilla valguskiirguse. See filter võib aidata tagada silma võrkkestarakkude pikema keskmise eluea.

Kellele on mõeldud sinise valguse kaitsega prilliklaasid?

Täiskasvanutele, kes kasutavad nutiseadmeid või ekraane üle kahe tunni päevas ja vajavad selleks prille, soovitame kasutada spetsiaalseid prilliklaase või pinnakatteid. Siinkohal juhime kindlasti tähelepanu sellele, et spetsiaalselt ekraanidega tööks mõeldud sinise valguse kaitsega prilliklaasid ei pruugi sobida autosõiduks. Need klaasid võivad vähendada kontrasti ja autosõidul pigem segada. 

Oluline on teada, et sinine valgus on meile igapäevaselt väga oluline – see hoiab meid ärkvel ja aktiivsena. Seetõttu me ei soovita sinise valguse kaitsega klaase lastele ja neile, kes igapäevaselt prille ei vaja. Seega kui kaalud soetada endale või oma lapsele null-klaasidega sinise valguse kaitsega klaase konsulteeri esmalt meie spetsialistidega.  

Lapsed ja täiskasvanud, kes igapäevaselt lähitööks prille ei vaja aga tunnevad peale pikka ekraaniaega, et silmad väsivad, soovitame järgida lihtsaid reegleid: 

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist;
  • Kasuta niisutavaid tilkasid;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöörduge kindlasti meie poole. Meie optometristid kontrollivad põhjalikult nägemist ja testivad kuiva silma. Väga tihti on probleemiks hoopis kuiva silma sündroom. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Nipid silmade säästmiseks

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Keratokoonus – salakaval noorukiea silmahaigus

Keratokoonus – salakaval noorukiea silmahaigus

Keratokoonus – salakaval noorukiea silmahaigus

Keratokoonus ehk maakeeli sarvkesta „väljavenimine“ on silmahaigus, mis esineb tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 20ndates eluaastates. Salakavala silmahaiguse esinemissagedus on 1/1000 elaniku kohta, põhjustades nägemise hägustumist ning võib lõppeda lausa pimedaks jäämisega.

Keratokoonuse tekkepõhjused ei ole päris täpselt teada, kuid riskitegurite hulka kuuluvad silmade hõõrumine, allergiad ja pärilikkus. Samuti ei ole keratokoonusel otsest ravi või see võib olla äärmiselt keeruline. Kuidas keratokoonust võimalikult vara ära tunda ning mida teha, kui oled saanud diagnoosi?

Keratokoonuse tekkepõhjus 

Sarvkest on läbipaistev silma eesmine osa, mis koosneb mitmetest omavahel kollageenkiududega ühendatud kihtidest. Keratokoonus tekib siis, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises: sarvkest muutub koonusekujuliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.

Keratokoonusest tingitud nägemishäire tekib ühes või mõlemas silmas üldiselt puberteedieas ning kulgeb tavaliselt progresseeruvalt 30.-40. eluaastani. Silmahaiguse diagnoosimisel kasutatakse sarvkesta topograafi, millega saab kaardistada ja mõõta kõverusraadiuseid  sarvkesta erinevates osades. Keratokoonuse hilisemaid staadiume saab diagnoosida pilulambiga.

Keratokoonuse põhjused ei ole selged, kuid eelsoodumus keratokoonuse arenguks on suure tõenäosusega kaasasündinud. Mõnede uuringute kohaselt võivad allergiad ja silmade hõõrumine keratokoonuse arengut kiirendada. Siiski ei teata üheselt toimivaid ennetavaid meetmeid, millega keratokoonuse teket ära hoida.

Keratokoonuse sümptomid

Keratokoonuse salakaval olemus tuleneb sellest, et esialgu võib nägemise halvenemist seostada tavalise lühinägevusega, sest algselt viitavad sümptomid sellele. Hägune nägemine on aga vaid osa sümptomitest.

  • Kõige varasemaks keratokoonuse sümptomiks on vaevu märgatav nägemise hägusus, mida ei kõrvalda ka prillide kandmine. 
  • Hiljem lisanduvad hägususele ka teised nägemisprobleemid nagu halod, mitmekordsed kujutised, fotofoobia, kontrastsuse langus ja kehv nägemine pimedas. 
  • Enamus keratokoonuse all kannatavatest inimestest on olnud või on lühinägevad ning lühinägevus on progresseerunud. 

Mida kaugemale keratokoonus areneb, seda enam tekib astigmatismi, mis tekitab mitmekordset kujutist. Loe astigmatismi kohta lähemalt siit.

Keratokoonuse ravi

  • Keratokoonuse esmaseks raviks on nägemise korrigeerimine prillidega. Silmahaiguse progresseeruva iseloomu tõttu ei anna haiguse hilises staadiumis prillidega korrigeerimine aga enam tulemusi. Seda seetõttu, et sarvkesta pind on muutunud selleks hetkeks väga ebaühtlaseks.
  • Teiseks keratokoonuse ravi võimaluseks on korrigeerimine kõvade kontaktläätsedega

Juhul kui sarvkest on juba välja veninud väga õhukeseks, on kõige uuemaks ravimeetodiks silma sarvkesta kollageeni vitamiinne sildamine riboflaviiniga.

Regulaarne külaskäik optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises ning ka keratokoonuse olemasolu. Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Astigmatism ei ole haigus, vaid nägemishäire

Astigmatism ei ole haigus, vaid nägemishäire

Astigmatism ei ole haigus, vaid nägemishäire

Astigmatism ei ole haigus, vaid üks kolmest levinumast silma fokusseerimisvõime puudusest ehk refraktsiooniveast. Peale astigmatismi on levinumad refraktsioonivead ka müoopia ehk lühinägevus ja hüperoopia ehk kaugnägevus. Paljudel juhtudel võib astigmatism kaasneda ka koos lühi- või kaugnägevusega.

Astigmatism võib olla kaasasündinud või omandatud trauma, silmaoperatsiooni või muude silmakahjustuste tagajärjel ning see võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Astigmatismi peamisteks sümptomiteks on hägune nägemine, peavalud ning silmade kissitamine. Kuidas aga kindel olla, et tegu on astigmatismiga ning kuidas astigmatismi korrigeerida?

Astigmatismi tekkepõhjus 

Normaalne silma sarvkest on ühtlaselt ümar, nagu kaamera objektiiv, täites peaaegu sama funktsiooni. Silma sisemise läätsega koos töötades kasutab sarvkest objektide visuaalseks fokusseerimiseks refraktsiooni ehk valguse murdumist nii, et valguskiired koonduvad ühte punkti.

Astigmatismi puhul on silma sarvkest ovaalse kuju ehk ebaühtlase kaarega: ühes meridiaanis liiga järsk ja teises liiga lame. See põhjustab valguskiirte koondumise mitte ühte, vaid kahte erinevasse punkti silma võrkkesta lähedal. Astigmatismi diagnoosimine nõuab tavaliselt peamiste meridiaanide – sarvkesta kõige järsemate ja lamedamate osade – tuvastamist ning välja selgitamist, kuidas need nägemist hägustavad või moonutavad.

Astigmatismil on kolm peamist tüüpi, mida liigitatakse silma sarvkesta kumeruste meridiaanide järgi.

  • Müoopiline astigmatism. Müoopia tähendab lühinägevust ehk hägust kaugele nägemist. Kui sarvkestal on ühtlaselt ümar kaar, tekitavad mujal silmas esinevad vead tavaliselt lühinägevust. Müoopiline astigmatism juhtub seevastu siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad lühinägevust ja astigmatismi.
  • Hüperoopiline astigmatism. Hüperoopia tähendab kaugnägevust ehk hägust lähedale nägemist. Seega tekib hüperoopiline astigmatism siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad kaugnägevust ja astigmatismi.
  • Segaastigmatism. Kui sarvkesta üks peamine meridiaan põhjustab lühinägevust ja teine ​​kaugnägevust, nimetatakse seda segastigmatismiks.

Astigmatismi sümptomid

Väga kerge astigmatismiga inimesed ei pruugi üldse märgatavaid sümptomeid kogeda. Mõõdukamat astigmatismi iseloomustab ähmane nägemine, mis võib põhjustada sagedasest silmade pilgutamisest tulenevaid peavalusid. Raske astigmatismi puhul võivad kujutised olla lausa moonutatud.

Üldiselt on aga astigmatismi levinumad nähud ja sümptomid järgmised:

  • Silmade kissitamine
  • Hägune või moonutatud nägemine kõigil kaugustel
  • Kehv öönägemine
  • Topeltnägemine ühes või mõlemas silmas
  • Silmade koormus
  • Peavalud

Silmade kissitamine ja peavalud on olulised märgid, mille esinemist tuleks kindlasti jälgida väikelastel, kes ei pruugi selgelt nägemist mitte kogenuna ise aru saada, et nende nägemine on hägune. 

Astigmatism lastel

Beebid sünnivad sageli astigmatismiga, kuid üldiselt selgineb väikelapse nägemine esimese eluaasta jooksul. Vähestel lastel ilmnevad astigmatismi tunnused 5-9 eluaastaks. Siiski on mõned tegurid, mis suurendavad väikelastel astigmatismi tekkimise tõenäosust.

  • Perekonna ajalugu. Tavaliselt on astigmatism pärilik, mis tähendab, et võimalus astigmatismi esinemiseks antakse lapsele edasi vanematelt. Astigmatism võib pika aja jooksul väga aeglaselt muutuda, kuid võib ka kogu elu püsida ühesugusena.
  • Lühi- või kaugnägelikkus. Kui lapsel esineb müoopia või hüperoopia, võib see suurendada astigmatismi tekke tõenäosust.
  • Raseduse ajal suitsetamine. Uuringud on näidanud seost ema raseduse ajal suitsetamise ja lapse postnataalse astigmatismi vahel.

Mõned lapsed ei kasva astigmatismist välja ning korrigeerimata astigmatism võib hakata mõjutama lapse arengut ja õppimist. Seega on astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks oluline lastega regulaarselt nägemiskontrollis käia. Loe lähemalt laste silmauuringutest ning broneeri aeg meie juurde nägemisuuringutele mugavalt internetis.

Astigmatismi korrigeerimine

Astigmatism on pärilik ning kahjuks ei ole seda võimalik ennetada. Küll aga on nägemist võimalik korrigeerida erinevate meetoditega.

  • Astigmatismi korrigeerimine prillide abil. Kõige hõlpsam viis astigmatismi korrigeerimiseks on silindriliste läätsedega prillid. Prilliläätsed valmistatakse sulle individuaalseid parameetreid ja anatoomilisi andmeid arvesse võttes.
  • Astigmatismi korrigeerimine kirurgilise protseduuriga. Sõltuvalt astigmatismi suurusest ja tüübist, võib selle korrigeerimiseks sobida ka silmaoperatsioon.
  • Astigmatismi korrigeerimine kontaktläätsedega. Paljud inimesed usuvad, et astigmatismiga ei saa kanda kontaktläätsesid. Tänapäeval on aga olemas astigmatismi korrigeerivad pehmed toorilised kontaktläätsed, millega saab edukalt korrigeerida nõrka või mõõdukat astigmatismi.

 

Astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks on oluline regulaarselt nägemiskontrollis käia.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Mida teha, kui minu silm tõmbleb?

Mida teha, kui minu silm tõmbleb?

Mida teha, kui minu silm tõmbleb?

Kas oled mõnikord tundnud, et sinu silm tõmbleb? Silma tõmblemine või täpsemalt silmalau tõmblemine ehk müoküümia on kontrollimatu silmalau spasm, mille esinemine on paljude inimeste puhul üsna sagedane. 

Enamik silmade tõmblusi kestab vaid mõne minuti, kuid mõnikord võib silmalau tõmblemine püsida mitu päeva või kauem. Kui sinu silmalaud tõmblevad, võid arvata, et kõik teised näevad seda. Enamik silmade tõmblusi on siiski nõrgad ning kõrvalseisjad vaevalt märkavad.

Peaaegu kõik ootamatult algavad silma tõmblemised on ohutud ja valutud ning tõmblemine läheb tavaliselt iseenesest üle. Kui silma tõmblemine siiski kordub, on probleemi leevendamiseks oluline leida selle põhjus; harva võib tõmblemine viidata ka mõnele tõsisemale haigusele. 

 

Miks mu silm ikkagi tõmbleb? 

Järgnevalt loetleme silmade tõmblemise põhjused ja võimalikud lahendused. Mõnikord võib oma dieedis ja elustiilis väikeste muudatuste tegemine märkimisväärselt vähendada sinu silmade tõmblemise ohtu või aidata silmalau tõmblemisel kaduda.

Stress

Liiga kõrge stressitase on silmade tõmblemise kõige levinum põhjus. Stressi maandamiseks ning silma tõmblemise leevendamiseks võib aidata aja maha võtmine: näiteks jooga või meditatsiooni harrastamine, erinevate hingamisharjutuste tegemine või sõprade ja lemmikloomadega aja veetmine.

Väsimus ja unepuudus

Ka vähene uneaeg näiteks stressi tõttu või mõnel muul põhjusel võib põhjustada silmade tõmblusi. Mida väsinum oled, seda rohkem võivad silmalaud tõmblema hakata. Abi võib olla puuduvate unetundide järele magamisest ja järjepidevamast unegraafikust

Silmade ülekoormus

Silmade ülekoormus – eriti arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefoni liigsest kasutamisest tulenev digitaalne silmade koormus – on samuti silmalau tõmbluste tavaline põhjus.

Digiseadmete kasutamisel järgi alati 20/20/20 reeglit: tõsta pilk digiseadmelt ning vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See vähendab väsimust, mis võib põhjustada silmade tõmblusi. Samuti pea meeles, et arvutiga töötamise või õppimise aeg võiks päevas jääda 5-6 tunni piiresse.

Silmade digitaalse ülekoormuse vähendamiseks võid optometristilt küsida ka spetsiaalsete arvutiprillide kohta.

Kofeiin ja alkohol

Liiga palju kofeiini võib silmade tõmblusi esile kutsuda. Proovi nädalaks või kaheks vähendada kohvi, tee ja karastusjookide tarbimist või tarbi kofeiinivabasid jooke ning vaata, kas sinu silmade tõmblemine kaob. Samuti võib silmalau tõmblusi põhjustada alkohoolse joogi tarbimine.

Kuivad silmad

Paljud täiskasvanud, eriti pärast 50. eluaastat, kurdavad silmade kuivuse üle. Kuivad silmad on samuti väga levinud inimeste seas, kes kasutavad igapäevaselt arvutit, võtavad teatud tüüpi ravimeid (antihistamiine ja antidepressante), kannavad kontaktläätsi ning tarbivad kofeiini ja/või alkoholi.

Kui sinu silmalaud tõmblevad ja silmad tunduvad kuivad, pöördu olukorra hindamiseks optometristi poole. Silmapinna niiskuse taastamine võib silma tõmblemise lõpetada ning tulevikus tõmblemise riski vähendada.

Tasakaalustamata toitumine

Mõnede uuringute kohaselt võib teatud toiteainete, nagu näiteks magneesiumi puudumine organismis esile kutsuda silmalaulihaste spasme. Kui oled mures, et sinu toitumine ei pruugi kehale pakkuda kõiki tervislikuks nägemiseks vajalikke toitaineid, konsulteeri enne käsimüügis olevate toidulisandite ostmist optometristi või perearstiga.

Allergiad

Silmaallergiaga inimestel võib esineda silmade sügelust, turset ja vesiseid silmi. Kui silmi hõõruda, vabaneb silmade kattekudedesse ja pisaratesse histamiini, mis omakorda võib põhjustada silmalaugude tõmblusi.

Mõnikord võivad silmaallergia sümptomite vähendamiseks mõeldud käsimüügis kasutatavad silmatilgad olla kasulikud, kuid nende tilkade antihistamiinikumid võivad põhjustada silmade kuivust. Sel juhul on parim pöörduda optometristi poole.

Millal peaksin koheselt pöörduma optometristi poole?

Peaaegu kõik silma tõmblemised on ohutud ega viita üldiselt tõsisemale haigusele. Kui tõmblemine kordub, on probleemi leevendamiseks siiski oluline leida selle põhjus.

Pöördu arsti poole, kui silma tõmblemine ei lähe üle nädala möödudes, silm on paistes või valulik. Samuti tuleks viivitamatult arsti juurde minna, kui tahtmatud silmalau liigutused hõlmavad poolt nägu või kui sinu silmad lähevad kinni nii, et neid on võimatu avada. Need sümptomid võivad olla tõsise neuroloogilise haiguse, nagu näiteks blefarospasm või hemifatsiaalne spasm, märgiks.

Kui sulle teeb muret silma pidev tõmblemine või mõni muu silmadega seotud probleem, võta meiega ühendust või broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi juurde. 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Autojuhi prillid ja nõuanded silmade hoidmiseks autoroolis

Autojuhi prillid ja nõuanded silmade hoidmiseks autoroolis

Autojuhi prillid ja nõuanded silmade hoidmiseks autoroolis

Hea silmanägemine ja korralik nähtavus juhtides on ohutu autosõidu eeldusteks. Keerulised ilmastikuolud nagu vihm, udu, hämarus või öine autosõit võivad aga oluliselt halvendada nähtavust või tekitada isegi ohtlikke olukordi.

Nähtavust aitavad pimedal või hämaral ajal oluliselt paremaks muuta spetsiaalsed autojuhi prillid ning päikeselise ilmaga õiged päikeseprillid. Samuti on oluline regulaarne nägemiskontroll. Mis on aga autojuhi prillide eelised, milliseid päikeseprille roolis olles eelistada ning kas silmade hoidmiseks saab veel midagi teha?

Autojuhi prillid muudavad pimedas sõitmise ohutumaks 

Kui sõidad autoga igapäevaselt ning tihti ka pimedal ajal, soovitame spetsiaalse katte ja disainiga prilliklaase, mis ei väsita nii palju silmi ning aitavad muuta halbades ilmastikuoludes või pimedas sõitmist märgatavalt ohutumaks. 

Hämaras või pimedas sõites silma pupill suureneb ning nägemisteravus ja distantside hindamisvõime kahaneb. Autojuhtimiseks spetsiaalne prilliklaas arvestab sellega, et hämaras ja pimedas on silma pupill suurem, kompenseerides tekkinud nägemisteravuse vahe. See aitab leevendada silmade liigset pinget ning muudab autosõidu mugavamaks.

Samuti aitab autojuhi prilliklaaside spetsiaalne pinnakate vähendada pimestumist vastutulevate autode tuledest ja peegeldustest. Vastutulevate sõidukite tuled on pimedas liiklemisel üks tugevamaid segajaid, mis nõuab niigi pinges silmadelt aina uuesti pimedusega harjumist. Autojuhi prillid aitavad vähendada tulede valgusvihku lausa üle 60%.

Spetsiaalsed autojuhi prillid võimaldavad ka kergemini fokusseerida pilku sõidutee, tahavaate- ja külgpeeglite ning armatuurlaua vahel. Klaasid pehmendavad silmade edasi-tagasi vaatamisest tulenevat üleminekut ning leevendavad pinget.

Õige tumedusastmega päikeseprillid või polaroidklaasid päevaseks sõitmiseks

Autojuhtimist aitavad päikesepaistelise ilmaga mugavamaks muuta ka päikeseprillid. Autosõiduks päikeseprille valides veendu aga, et need oleksid õige tumedusastmega.

Üldiselt jaotatakse päikeseprillide klaasid vastavalt nende valguse läbilaskvusele viide kategooriasse. Esimese ehk kategooria 0 klaasid lasevad läbi 80-100% valgusest ning on sisuliselt toonitud või ainult õrna värvusega. Kõige tumedamad ehk kategooria 4 klaasid lasevad läbi ainult 3-8% valgusest ning sobivad kasutamiseks väga intensiivse valguse korral, näiteks kõrgmäestikes või veekogudel ning ei sobi auto juhtimiseks. Autojuhtidele on kõige sobilikumad kategooria 2 (läbilaskvus 18-43%) ja 3 (läbilaskvus 8-18%) päikeseprilli klaasid.

Samuti sobivad autoroolis kandmiseks suurepäraselt polariseeritud klaasidega päikeseprillid. Polaroidklaasides on lisaks kontrasti suurendavale toonile spetsiaalne filter, mis vähendab pindadelt tekkivaid häirivaid peegeldusi. Sellised peegeldused tekivad tavaliselt siledatelt pindadelt nagu asfalttee, mistõttu on polariseeritud päikeseprillid autojuhtidele suurepärane valik. Pane aga tähele, et polariseeritud prilliklaasid võivad vähendada digiekraanide nähtavust. 

Nõuanded silmade hoidmise kohta

Selleks, et sinu silmanägemine autot juhtides parimas vormis oleks, järgi allolevaid soovitusi.

  • Külasta kindlasti optometristi vähemalt kord kahe aasta jooksul või veelgi sagedamini, kui sul on mõni silmahaigus või nägemisega seotud kaebus. Kui öistel autosõitudel on tekkinud nägemisprobleeme, räägi neist kindlasti oma optometristile.
  • Kui sul on diabeet, kontrolli oma silmi vähemalt kord aastas ja järgi hoolikalt arsti soovitusi dieedi, veresuhkru kontrolli, insuliini ja enesehoolduse kohta. Nii vähendad diabeetilise retinopaatia tekkimise riske, mis võib ilma hoiatuseta areneda raskeks nägemiskaotuseks.
  • Pöördu viivitamatult optometristi poole, kui avastad nägemist muutvate silmahaiguste sümptomeid. Pea meeles, et paljud silmahaiguste sümptomid ilmnevad alles haigusprotsessi hilises staadiumis, seega on sinu kiire reageerimine äärmiselt oluline!

Külasta optometristi vähemalt kord kahe aasta tagant, et läbida põhjalik nägemise kontroll. Pöördu optometristi juurde kindlasti juba varem, kui sul esineb mõni nägemisega seotud kaebus. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945. Ohutut autosõitu!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;